Kas Piibli imesid saab uskuda?

KUI sa kuuleksid mingit hämmastavat lugu, kas sa usuksid seda sõltumata sellest, kes seda räägib? Tõenäoliselt mitte. Loo usaldusväärsus oleneb paljuski rääkija usaldusväärsusest — sellest, kui aus inimene varem on olnud, mitte lihtsalt sellest, kui veenvalt ta kõneleb. Kui ta on aastaid ainult tõtt rääkinud ega ole kunagi tahtlikult valetanud, on sul põhjust usaldada teda ka seekord.

Sedasama võib öelda Piiblis kirjeldatud imede kohta. Keegi meist pole neid oma silmaga näinud. Siiski on meil võimalik kindlaks teha, kas mingi konkreetne piiblilugu on ikka usaldusväärne, kas sel on tõepõhi all. Kuidas? Vaatleme mõningaid asjaolusid, mille tõttu võime Piibli imesid uskuda.

Paljud imed leidsid aset avalikkuse silme all. Mõnikord oli imedel tuhandeid või isegi miljoneid pealtnägijaid (2. Moosese 14:21—31; 19:16—19). Need ei toimunud salajas, üldsuse eest varjatuna.

Piiblis kirjeldatud imesid iseloomustab lihtsus. Nende puhul ei korraldatud uhket show’d ning ei kasutatud mingeid rekvisiite ega valgusefekte. Enamasti toimusid Piibli imed juhuslike kohtumiste käigus või olid vastused inimeste palvetele (Markuse 5:25—29; Luuka 7:11—16). Sellised imed ei saanud kuidagi olla lavastatud.

Imede tegijad ei ihanud endale kuulsust, au ja rikkust. Nad tahtsid tuua au Jumalale (Johannese 11:1—4, 15, 40). Kui keegi püüdis imeliste võimete pealt ainelist kasu lõigata, sai ta karmi hukkamõistu osaliseks (2. Kuningate 5:15, 16, 20, 25—27; Apostlite teod 8:18—23).

Piibli imed on nii erinevad, et need ei saa olla lihtsalt inimeste enda teod. Näiteks võib tuua sellised imed nagu tormise mere vaigistamine, vee muutmine veiniks, nii põua kui ka vihmasaju esilekutsumine, haigete tervendamine ja pimedate nägemisvõime taastamine. Nende ja paljude teiste imede taga pidi olema kogu mateeria üle võimu omav üleinimlik jõud (1. Kuningate 17:1—7; 18:41—45; Matteuse 8:24—27; Luuka 17:11—19; Johannese 2:1—11; 9:1—7).

Vastasedki ei eitanud, et Kristus ja ta jüngrid tegid imesid. Kui Jeesus äratas üles oma sõbra Laatsaruse, ei seadnud isegi Jeesuse vastased kahtluse alla seda, kas Laatsarus ikka oli olnud surnud. Kuidas nad saanukski seda teha? Laatsarus oli ju  neli päeva hauas olnud (Johannese 11:45—48; 12:9—11). Veel sajandeid pärast Jeesuse surma tunnistasid juutide Talmudi kirjutajad, et Jeesusel olid olnud imelised võimed. Kahtluse alla seadsid nad aga selle, kust ta need võimed oli saanud. Ja kui Jeesuse jüngrid viidi juudi kohtu ette, ei tahetud neilt teada, kas nad olid imeteo teinud, vaid neilt küsiti: „Millise jõu abil või kelle nimel te seda tegite?” (Apostlite teod 4:1—13).

Kas on siis põhjust uskuda piiblilugusid, mis räägivad imedest? Nagu eeltoodud arutelust ilmneb, on need lood igati usaldusväärsed. Kuid leidub veel teisigi põhjusi, miks Piiblit tõena võtta. Näiteks kui Piibel räägib mingist sündmusest, siis annab ta sageli teada selle sündmuse aja, koha ja sellega seotud inimeste nimed. Piiblis leiduvad ajaloolised üksikasjad on niivõrd täpsed, et see hämmastab isegi piiblikriitikuid. Sajad Piibli prohvetiennustused on pisimate detailideni täitunud. Peale selle väärib märkimist, et Piibel annab hulgaliselt häid nõuandeid inimsuhete kohta. Piibli põhimõtete järgimine on aidanud igas vanuses ja igast ühiskonnakihist inimesi. Tegelikult pole inimsuhete vallas Piiblist paremat nõuanderaamatut olemas.

Kui sa pole Piibli usaldusväärsuses päris veendunud, ergutame sind seda raamatut lähemalt uurima. Teadmiste kasvades kasvab ka su usaldus Piibli vastu (Johannese 17:17). Siis võid tõdeda, et sul polegi enam raske minevikus toimunud imesid uskuda. See omakorda annab aluse usaldada ka seda, mida Piibel lähituleviku kohta ennustab.

[Pilt lk 7]

Jeesuse vastased ei eitanud, et Laatsarus oli olnud surnud