MILJONID kristlased on otsustanud jõule mitte tähistada. Kas nad on oma otsusega rahul või kas nad leiavad, et nende elus jääb midagi vajaka? Kas nende lapsed tunnevad, et jäävad millestki heast ilma? Vaatame, mida Jehoova tunnistajad maailma eri paigust selle kohta ütlevad.

Jeesus Kristuse mälestamine. „Enne seda, kui minust sai Jehoova tunnistaja, käisin harva kirikus. Kui ma sinna läksingi, siis ainult jõulude või lihavõtete ajal. Kuid isegi siis ei mõelnud ma tegelikult Jeesuse peale. Nüüd, mil ma enam jõule ei tähista, käin ma aga kaks korda nädalas kristlikel koosolekutel ja isegi õpetan teistele, mida Piibel Jeesuse kohta räägib.” (EVE, AUSTRAALIA)

Andmisrõõm. „Ma olen nii põnevil, kui saan kellegi käest kingituse siis, kui ma seda ei oota. Ma armastan üllatusi! Ka mulle meeldib teistele kaarte meisterdada ja pilte joonistada, sest see teeb nende tuju heaks ja minu oma samuti.” (REUBEN, PÕHJA-IIRIMAA)

Abivajajate aitamine. „Meile meeldib valmistada toitu neile, kes on haiged. Vahel viime neile lilli, kooki või väikse kingituse, et nende meeleolu tõsta. On tore, et seda saab teha igal ajal aastas.” (EMILY, AUSTRAALIA)

Perega koosolemine. „Kui me sugulastega kokku saame, annab see lastele võimaluse oma onusid ja tädisid, vanavanemaid ja teisi sugulasi vabas õhkkonnas tundma õppida. Kuna me ei pea pühasid, ei tunne me kohustust saada pereliikmetega kokku mingitel kindlatel päevadel. Nad teavad, et läheme neile külla sellepärast, et armastame neid.” (WENDY, KAIMANISAARED)

Rahu. „Kuna jõuluaeg on hästi kiire, näib, et vaid vähesed inimesed mõtlevad rahu peale. Nüüd, mil olen teada saanud, millist tulevikku Piibel inimestele tõotab, ei muretse ma enam. Tean, et mu lapsi ootab ees õnnelik tulevik.” (SANDRA, HISPAANIA)