Millisel kingitusel on sinu silmis tõeline väärtus? Kahtlemata rõõmustab enamikku meist kingitus, mis on tehtud armastusest, mitte kohusetundest. Andmise juures on oluline see, mis ajendil seda tehakse. See on tähtis meile ja mis veelgi olulisem, see on tähtis Jumalale. Vaatame, mida apostel Paulus Jumala vaimu mõjutusel kirjutas piiblisalmis 2. Korintlastele 9:7.

Miks Paulus need sõnad kirjutas? Tema eesmärk oli õhutada Korintose kristlastes soovi aidata raskustesse sattunud kaasusklikke Judeas. Kas ta püüdis sundida korintlasi seda tegema? Ei püüdnud. Ta kirjutas hoopis: „Igaüks toimigu nii, nagu ta on oma südames otsustanud, mitte vastu tahtmist või sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.” Uurime lähemalt seda Pauluse üleskutset.

„Nagu ta on oma südames otsustanud.” Paulus märgib, et tõeline kristlane annab, kuna ta on nii „oma südames otsustanud”. See teguviis eeldab, et kristlane pöörab tähelepanu oma kaasteenijate vajadustele. Õpetlase John MacArthuri sõnul hõlmab algkeelne sõna, mis on siin tõlgitud vastega „otsustama”, mõtet eelnevast planeerimisest. Niisiis mõtleb kristlane kaasuskliku vajaduste peale ja selle peale, mida ta tema heaks teha saaks (1. Johannese 3:17).

„Mitte vastu tahtmist või sunniviisil.” Pauluse sõnul on olemas kahesugust andmist, millel pole tõsikristlaste seas kohta — nendeks on vastu tahtmist ja sunniviisil andmine. Kreeka sõna, mis on antud edasi vastega „vastu tahtmist” tähendab sõna-sõnalt „kurva meelega”. Üks teatmeteos selgitab, et vastu tahtmist andjat „kurvastab mõte, et tal tuleb raha ära anda” („Paul’s Second Epistle to the Corinthians”). Kui keegi annab midagi sunniviisil, tunneb ta, et peab seda tegema. Kes küll meist sooviks saada kingitust kelleltki, kes teeb selle vastumeelselt?

„Jumal armastab rõõmsat andjat.” Kui kristlane otsustab midagi anda, peaks ta tegema seda rõõmuga, nagu näeme Pauluse sõnadest. Jah, õnn tuleneb õigel ajendil andmisest (Apostlite teod 20:35). Rõõmus andja ei suuda oma rõõmu varjata. Tegelikult sobib sõna „rõõmus” kirjeldama hästi nii seda, mida andja oma sisemuses tunneb, kui ka seda, mida ta laseb välja paista. Kui keegi annab midagi rõõmsal meelel, puudutab see meie südant. Samuti soojendab see Jumala südant. Üks teine tõlge ütleb: „Jumal armastab inimesi, kes armastavad teistele anda.” („Contemporary English Version”.)

Kristlased peaksid andmisel juhinduma Pauluse sõnadest, mis ta Jumala vaimu juhtimisel kirja pani. Olenemata sellest, kas anname oma aega, jõudu või ainelist vara, on hea teha seda vabast tahtest. Kui oleme teiste, eriti hädaliste vastu helded, leiame sellest tõelist rõõmu. Selline andmine ei tee meid ainult rõõmsaks, vaid ka Jumalale kalliks, kuna ta „armastab rõõmsat andjat”.