Surma võib võrrelda unega. Surnud on teadvuseta seisundis ja nad ei saa enam midagi teha. Ent elu looja võib surnud ülesäratamise kaudu ellu tagasi tuua. Selle kinnituseks andis Jumal Jeesusele väe äratada mitu inimest surnuist üles. (Loe Koguja 9:5; Johannese 11:11, 43, 44.)

Jumal on tõotanud, et ta äratab üles surnud, kes on tema mälus, eluks uues õiglases maailmas. Kuni selle ajani on nad surmaunes. Kõikvõimas Jumal soovib väga kasutada oma väge, et anda surnutele elu tagasi. (Loe Iiob 14:14, 15.)

Kui Jumal surnud inimesed üles äratab, tunnevad nad ära nii iseenda, oma sõbrad kui ka pereliikmed. Kuigi inimese keha kõduneb, suudab Jumal sama inimese uue kehaga üles äratada. (Loe 1. Korintlastele 15:35, 38.)

Vaid üksikud inimesed äratakse üles taevasele elule (Ilmutus 20:6). Enamik äratatakse üles eluks maa peal taastatud paradiisis. Neile antakse võimalus uuesti elada, ja seda igavesti (Loe Laul 37:29; Apostlite teod 24:15.)