MIKS MÕNED SELLES KAHTLEVAD? Ehkki mõned inimesed vajavad hädasti lohutust, tunnevad nad, et oleks isekas paluda Jumalal sekkuda nende tegemistesse ja aidata neil oma probleemidega toime tulla. Raquel ütleb: „Kui mõtlen sellele, kui tohutul hulgal inimesi on maailmas ja milliste tõsiste probleemidega nad silmitsi seisavad, tunduvad mu enda mured nii väikesed, et ma ei söanda nende pärast Jumalalt abi paluda.”

MIDA JUMALA SÕNA ÕPETAB? Jumal on juba ühel tähelepanuväärsel viisil inimeste asjadesse sekkunud, et neid aidata ja lohutada. Kõik inimesed on pärinud patu: me pole kunagi suutelised Jumala mõõdupuudele täielikult vastama. Jumal aga „on armastanud meid ja on saatnud oma Poja [Jeesus Kristuse] lepitusohvriks meie pattude eest” (1. Johannese 4:10). Jeesuse ohvrisurma kaudu annab Jumal meile patud andeks, samuti on meil võimalik saada puhas südametunnistus ja igavene elu rahuküllases uues maailmas. * Kuid kas Jumal tõi selle ohvri lihtsalt inimkonna eest tervikuna või kas selles peegeldub tema isiklik huvi sinu vastu?

Mõtle apostel Paulusele. Ta oli nii tänulik Jeesuse ohvri eest, et kirjutas: „Ma [elan] usus Jumala Pojasse, kes armastas mind ja andis enda minu eest” (Galaatlastele 2:20). On tõsi, et Jeesus suri enne, kui Paulus sai kristlaseks. Ometi suhtus Paulus Jeesuse ohvrisse kui Jumala kingitusse isiklikult talle.

Jeesuse ohvrisurm on Jumala kingitus ka isiklikult sulle, mis tõendab, et oled Jumala silmis kallis. See võib anda sulle „igavese lohutuse ja hea lootuse” ning kinnitada sind „igas heas teos ja sõnas” (2. Tessalooniklastele 2:16, 17).

Ent Jeesus ohverdas ju oma elu peaaegu 2000 aastat tagasi. Milliseid tõendeid on, et Jumal tahab ka praegu meid aidata?