Mõnikord tähistab Piiblis see sõna kastreeritud meest. Piibliaegadel võidi mees kastreerida näiteks karistuseks kuriteo eest või siis, kui ta võeti vangi või orjastati. Usaldusväärsed kastreeritud mehed valvasid kuninglikke haaremeid ehk naiste eluruume. Näiteks eunuhhid Heegai ja Saasgas valvasid Pärsia kuninga Ahasverose (arvatavasti Xerxes I) naisi ja liignaisi. (Ester 2:3, 14.)

Kuid mitte kõik, keda Piiblis nimetatakse eunuhhideks, polnud kastreeritud. Mõne õpetlase sõnul kasutati seda sõna laiemas tähenduses kuninga õukonnas teeniva ametniku kohta. Näiteks räägib Piibel Jeremija sõbrast Ebed-Melekist, kes sai minna otse kuningas Sidkija ette, sest ta oli kõrge positsiooniga „õukonnaametnik” (algkeeles sõna-sõnalt „eunuhh”). (Jeremija 38:7, 8.) Samas tähenduses kasutatakse sõna „eunuhh” Etioopia kuninganna varahoidja kohta, kellele Filippus rääkis head sõnumit ja kes „oli käinud Jeruusalemmas Jumalat kummardamas”. (Apostlite teod 8:27.)

Kui Jeesus rääkis tulevasest kohtumõistmise ajast, ütles ta: „Kui Inimesepoeg tuleb oma auhiilguses ... [, siis] ta eraldab inimesed üksteisest, nagu karjane eraldab lambad kitsedest.” (Matteuse 25:31, 32.) Miks eraldasid karjased need loomad üksteisest?

Tavaliselt olid lambad ja kitsed terve päeva samas karjas ning sõid üheskoos. Öösel hoiti neid aga aedikutes, mis pakkusid kaitset metsloomade, varaste ja külma eest. (1. Moosese 30:32, 33; 31:38—40.) Lambad ja kitsed olid eri aedikutes, et loomult agressiivsed kitsed ei vigastaks vaguramaid lambaid, eriti uttesid ja tallesid. Karjane eraldas loomad üksteisest ka „nende paaritumise, lüpsmise ja pügamise ajaks”, nagu on märgitud ühes piiblientsüklopeedias („All Things in the Bible”). Seega tõi Jeesus näite, mida inimestel oli kerge mõista, kuna karjaseamet oli muistses Iisraelis väga tavaline.