Piibel on kahtlemata väga vana raamat. Aga kui vana? Piibli kirjutamist alustati Lähis-Idas umbes 3500 aastat tagasi. Võrdluseks, see oli aeg, mil Hiinas valitses kuulus Shangi dünastia (umbes 16.–11. sajand e.m.a) ning budismi sünnini Indias jäi veel umbes tuhat aastat. (Vaata kasti „ Fakte Piibli kohta”.)

Et mingi raamat oleks inimesele kasulikuks teejuhiks, peab sellest olema võimalik aru saada ning inimene peab tajuma selle vajalikkust. Piibel on just selline raamat. See annab rahuldust pakkuvad vastused elu suurtele küsimustele.

Näiteks, oled sa kunagi mõelnud: „Miks me olemas oleme?” See küsimus on paljudele peamurdmist valmistanud juba tuhandeid aastaid ja teeb seda tänini. Vastuse sellele võime aga leida Piibli 1. Moosese raamatu esimesest kahest peatükist. See Piibli ülestähendus ulatub tagasi aega, mida nimetatakse „alguseks” – miljardite aastate taha, mil tuli olemasollu meie füüsiline universum ühes galaktikate, tähtede ja maaga. (1. Moosese 1:1.) Seejärel kirjeldatakse seal, kuidas maakera muutus järk-järgult elamiskõlblikuks ja kuidas tulid olemasollu erinevad eluvormid ning kõige lõpuks inimesed. Samuti antakse teada, mis oli kõige selle eesmärk.

Piibel annab praktilist juhatust argimuredega toimetulekuks. Selle nõuannetest on lihtne aru saada. Seda kahel põhjusel.

Esiteks, Piibli väljendusviis on selge, otsene ja meeldiv. Selle asemel et kasutada abstraktseid ja müstilisi väljendeid, kasutab Piibel sõnu, mis on konkreetsed ja tähistavad seda, mida inimesel on võimalik meeltega tajuda. Keerulisi mõtteid selgitatakse sõnadega, mis kuuluvad meie igapäevase sõnavara hulka.

Jeesuski kasutas lihtsaid näiteid, mis põhinesid inimeste igapäevaelul, et anda õppetunde, mis puudutasid tema kuulajate südant. Mitmeid selliseid näiteid võib leida kõnest, mida tuntakse mäejutlusena ja mis on kirjas Piibli Matteuse raamatu 5.–7. peatükis. Nimetades seda „praktiliseks jutluseks”, märkis üks kommentaator, et selle eesmärk „ei ole täita meie päid erinevate ideedega,  vaid suunata ja reguleerida meie tegevust”. Sa võid need peatükid läbi lugeda 15–20 minutiga ning veenduda ise, kui lihtsad, ent mõjusad, on Jeesuse sõnad.

Teine tegur, mis teeb Piibli mõistmise lihtsaks, on selle sisu. See pole mütoloogiat ja väljamõeldisi täis raamat. Nagu üks entsüklopeedia tabavalt ütleb, räägib see „nii silmapaistvate kui ka tavaliste inimeste ... võitlustest, lootustest, ebaõnnestumistest ja kordaminekutest”. („The World Book Encyclopedia”.) Neid jutustusi tegelikest inimestest ja sündmustest on meil lihtne endaga seostada ning mõista neis peituvaid elutähtsaid õppetunde. (Roomlastele 15:4.)

Et mingist raamatust aru saada, peab see olema sulle mõistetavas keeles. Tänapäeval on suur tõenäosus, et Piibel on olemas sulle arusaadavas keeles, ükskõik kus sa ka ei elaks või mis rahvusest sa poleks. Vaatame, mida on olnud vaja, et sellise hämmastava tulemuseni jõuda.

Tõlkimine. Piibel kirjutati algselt heebrea, aramea ja kreeka keeles. See seadis piirid sellele, kui paljud inimesed võisid Piiblist aru saada. Et Piibli tekst oleks kättesaadav ka teistes keeltes, on tõemeelsed tõlkijad teinud väsimatuid pingutusi. Tänu nende tööle on nüüdseks Piibel tõlgitud tervikuna või osaliselt umbes 2700 keelde. Seetõttu on rohkem kui 90 protsendil inimkonnast võimalik lugeda vähemalt mingit osa Piiblist oma emakeeles.

Kirjastamine. Piibli algkäsikirjad olid kergesti hävinevast materjalist, näiteks nahast ja papüürusest. Et Piibli sõnum säiliks, pidi neid kirjutisi üha uuesti ja uuesti hoolikalt ümber kirjutatama. Sellised koopiad olid kallid ja vaid vähesed said neid endale lubada. Kui Gutenberg rohkem kui 550 aastat tagasi trükipressi leiutas, hoogustus Piibli levik jõudsalt. Ühe hinnangu järgi on Piiblit kas terviku või osadena levitatud rohkem kui 5 miljardit eksemplari.

Mitte ükski teine usuraamat ei saa nendes kahes vallas Piiblile ligilähedalegi. On selge, et Piibel on raamat, mis on mõeldud mõistmiseks. Siiski, sellest arusaamine ei ole alati lihtne. Abi on aga olemas. Kust seda leida? Kas see võib sindki aidata? Sellest räägib järgmine artikkel.