Loodusõnnetusi toimub üha rohkem. Katastroofi korral on vaja, et abi organiseeritaks võimalikult kiiresti ja hästi. Juhtiv kogu on hoolitsenud selle eest, et igas harubüroos oleks osakond, mis tegeleks katastroofiabi andmisega.

Kui selle osakonna vendadeni jõuab info, et kuskil piirkonnas on toimunud loodusõnnetus, võtavad nad kohe ühendust kohalike kogudusevanematega ja selgitavad välja, millist abi on vaja. Kui selgub, et kahjud on suured ja kohalikud vennad vajavad lisaabi, määrab harubüroo kogenud vennad töid organiseerima. Need vennad võivad kutsuda appi vabatahtlikke ja paluda, et annetataks mingeid kindlaid asju. Nad võivad ka vajaminevaid asju osta ja hoolitseda selle eest, et need jõuaks kõigi abivajajateni.

On mitmeid põhjusi, miks abiandmist selliselt korraldada. Kui hakkaksime tegutsema omapäi, võib see tekitada segadust, ebavajalikke kulusid ning võib juhtuda, et keegi peab tegema lisatööd.

Vennad, kes juhivad päästetöid, otsustavad, kui palju raha ja vabatahtlikke on päästetöödeks vaja. Nad võivad ka teha koostööd kohalike ametnikega. Seega pole meil tarvis hakata organiseerima korjandust ega abipakkide saatmist. Samuti pole mõistlik katastroofipiirkonda omal käel minna.

Kuna me armastame oma vendi-õdesid, siis me tahame neid aidata. (Heebr. 13:16.) Kuidas me seda teha saame? Parim viis aidata on palvetada nende eest, kes on hätta sattunud, ja ka nende eest, kes on neile appi läinud. Lisaks sellele saame teha annetusi ülemaailmse töö heaks. Juhtiv kogu ja harubürood teavad, kuidas annetusi parimal viisil kasutada. Kui sa aga soovid päästetöödes kaasa lüüa, siis täida kohaliku projekteerimis- ja ehitustöö abiliseks saamise avaldus (DC-50).

VAATA VIDEOT „ÜLEUJUTUSED BRASIILIAS” JA SEEJÄREL VASTA JÄRGMISELE KÜSIMUSELE.

Mis avaldas sulle muljet selle juures, kuidas vennad-õed üksteist aitasid?