Laul 17
Kartmatult edasi, tunnistajad!
1. Kindlalt ja julgelt neil lõpuaegadel
üks rahvas on seismas Jehoova nime eest.
Ehk Saatan küll hoopleb me vastu,
kindel nõu meil Jehoovaga on astu’.
(REFRÄÄN)
Jah, kartmatult edasi, tunnistajad, nüüd!
Ja täitku ta töös teie südant rõõmuhüüd!
Te rääkige: peagi saab paradiisiks maa,
Jumal heldelt siis õnnistust kallab.
2. Hõlpelu püüda ei Jaahi sõdur saa
ja heakskiitu maailmast eal ei otsi ta.
Vaid puhtaks meil püüd ikka jääda.
Soov meil laitmatust lõpuni on hoida.
(REFRÄÄN)
Jah, kartmatult edasi, tunnistajad, nüüd!
Ja täitku ta töös teie südant rõõmuhüüd!
Te rääkige: peagi saab paradiisiks maa,
Jumal heldelt siis õnnistust kallab.
3. Õelad on heitnud ta riigi kõrvale
ja teotust nad toovad ta püha’ nimele.
Siis ausse taas püüdkem see seada,
igal’ rahval’ see nimi andkem teada.
(REFRÄÄN)
Jah, kartmatult edasi, tunnistajad, nüüd!
Ja täitku ta töös teie südant rõõmuhüüd!
Te rääkige: peagi saab paradiisiks maa,
Jumal heldelt siis õnnistust kallab.
(Vaata ka Filipl. 1:7; 2. Tim. 2:3, 4; Jaak. 1:27.)
