1. Inimene valmis treib

puust ja kivist iidoleid.

Ei ta tunne Loojat

ega tema teid.

Iidolid ei siiski saa

homsest päevast rääkida.

Õigeks nad endid mõista ei saa —

on kõigest ebajumalad.

2. Uhkusega räägime

Looja nimest aulisest.

Tema kuningriigist

julgelt teatame.

Nõnda näevad paljud veel,

tõde vabaks tõesti teeb.

Võimsalt siis kõlab kiitusekoor,

austust Jehoova nimel’ toob.

 3. Tunnistuse andmine

Jumalalt viib teotuse,

hoiatab ka õelaid,

kellel kõrk on meel.

Andestab siis neile ta,

kui nad kurjast pöörduvad.

Rõõmu see töö meil’ rohkesti toob,

jäävasse ellu tee meil’ loob.