1. Johannese 2:1–29

2  Mu armsad lapsed, ma kirjutan teile neist asjadest, et te ei teeks pattu.* Ja kui keegi siiski teeb mingi patu, on meil aitaja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.  Ja tema on lepitusohver meie pattude eest, ent mitte üksnes meie, vaid ka kogu maailma pattude eest.  Ja sellest me teame, et oleme teda tundma õppinud, kui me ka edaspidi tema käskudest kinni peame.  Kes ütleb: ”Mina olen teda tundma õppinud”, aga ei pea kinni tema käskudest, on valetaja ning tõde ei ole tema sees.  Aga kes tema sõna järgib, selles on tõesti armastus Jumala vastu täiuslikuks saanud. Sellest me teame, et oleme temaga ühtsed.  Kes ütleb, et ta jääb temaga ühtseks, on kohustatud ka ise käima jätkuvalt nõnda, nagu tema on käinud.  Armsad, ma ei kirjuta teile uut käsku, vaid vana käsu, mis on teil olnud algusest peale. See vana käsk on sõna, mida te olete kuulnud.  Ja siiski ma kirjutan teile uue käsu, selle, millele kuuletus tema ja millele kuuletute teie, sest pimedus on möödumas ja tõeline valgus juba paistab.  Kes ütleb, et ta on valguses, kuid sellegipoolest vihkab oma venda, on seniajani pimeduses. 10  Kes armastab oma venda, püsib valguses ja tema puhul ei tule ette komistamist. 11  Aga kes vihkab oma venda, on pimeduses ja käib pimeduses ega tea, kuhu ta läheb, sest pimedus on tema silmad pimedaks teinud. 12  Ma kirjutan teile, armsad lapsed, sest teie patud on teile andeks antud tema nime pärast. 13  Ma kirjutan teile, isad, sest te olete õppinud tundma teda, kes on olnud algusest peale. Ma kirjutan teile, noored mehed, sest te olete Kurja ära võitnud. Ma kirjutan teile, armsad lapsed, sest te olete õppinud tundma Isa. 14  Ma kirjutan teile, isad, sest te olete õppinud tundma teda, kes on olnud algusest peale. Ma kirjutan teile, noored mehed, sest te olete tugevad ja Jumala sõna püsib teis ja te olete Kurja ära võitnud. 15  Ärge armastage maailma* ega seda, mis on maailmas. Kui keegi armastab maailma, siis pole tal armastust Isa vastu, 16  sest kõik, mis on maailmas — lihalik himu ja silmahimu ja varaga uhkeldamine —, ei lähtu Isast, vaid maailmast. 17  Pealegi, maailm on kadumas ja samuti selle himu, aga kes täidab Jumala tahet, püsib igavesti. 18  Armsad lapsed, viimne tund on käes, ja nagu te olete kuulnud, et tuleb antikristus,* siis nüüd on juba tulnud palju antikristusi; selle järgi me teame, et viimne tund on käes. 19  Nad on välja läinud küll meie seast, aga nad ei olnud sellised nagu meie, sest kui nad oleksid olnud nagu meie, oleksid nad jäänud meiega. Aga nad läksid välja, et saaks selgeks, et mitte kõik pole sellised nagu meie. 20  Ja teil on võidmine sellelt, kes on püha; teil kõigil on olemas teadmised. 21  Ma ei kirjuta teile mitte seepärast, et te tõde ei tunne, vaid seepärast, et te tunnete seda, ja seepärast, et tõest ei lähtu ühtki valet. 22  Kes on valetaja kui mitte see, kes eitab, et Jeesus on Kristus?* See on antikristus, kes eitab Isa ja Poega. 23  Ühelgi, kes eitab Poega, pole ka Isa. Sellel, kes tunnistab Poega, on ka Isa. 24  Mis teisse puutub, siis püsigu teis see, mida te olete algusest peale kuulnud. Kui teis püsib see, mida te olete algusest peale kuulnud, siis te ka jääte ühtseks Pojaga ja ühtseks Isaga. 25  Pealegi on tema ise meile tõotanud just seda: igavest elu. 26  Seda ma kirjutan teile nende kohta, kes püüavad teid eksitada. 27  Ja mis puutub teisse, siis võidmine, mille te olete saanud temalt, püsib teis ja teil pole vaja, et keegi teid õpetaks; vaid nagu võidmine temalt õpetab teile kõike, ja on tõsi ega ole vale, ja just nagu see on teid õpetanud, nii jääge temaga ühtseks. 28  Niisiis, armsad lapsed, jääge temaga ühtseks, et kui ta saab avalikuks, siis me võiksime rääkida julgelt ja meid ei saadetaks häbiga tema eest ära tema juuresoleku* ajal. 29  Kui te teate, et tema on õige, siis on teil ka see teadmine, et igaüks, kes teeb õigeid tegusid, on sündinud temast.

Allmärkused

Kreeka verb viitab hetkelisele tegevusele.
Vt lisa 18.
Vt lisa 18.
Või ”Võitu”, ”Messias”. Vt Mt 2:4 allm.
Vt lisa 5.