1. Tessalooniklastele 1:1–10

1  Paulus ja Silvaanus* ja Timoteos tessalooniklaste kogudusele, kes on ühtne Jumala, Isa, ja Issand Jeesus Kristusega: Ärateenimata heldust ja rahu teile!  Me täname alati Jumalat, kui mainime teid kõiki oma palvetes,  sest meil on lakkamata meeles teie usu töö ja armastusest nähtud vaev ning teie vastupidavus, mis teil on tänu lootusele meie Issanda Jeesus Kristuse peale meie Jumala ja Isa ees.  Me ju teame, Jumala poolt armastatud vennad, et ta on teid valinud,  sest hea sõnum, mida me kuulutame, ei saanud teie seas ilmsiks mitte üksnes sõnades, vaid ka väega ja püha vaimuga ja täieliku veendumusega. Te ju teate, millisteks me saime teie heaks,  ja te hakkasite jäljendama meid ja Issandat, võttes rohkes viletsuses sõna vastu püha vaimu rõõmuga,  nii et te olete saanud eeskujuks kõigile usklikele Makedoonias ja Ahhaias.  Tõsi on, et Jehoova sõna pole teie juurest kostnud mitte üksnes Makedooniasse ja Ahhaiasse, vaid teie usk Jumalasse on levinud igasse paika, nii et meil pole vaja midagi rääkida.  Sest nad ise jutustavad aina, kuidas me esimest korda teie juurde tulime ja kuidas te oma ebajumalatest pöördusite Jumala poole, et saada elava ja tõelise Jumala orjadeks 10  ning oodata taevast tema Poega, kelle ta surmast üles äratas, nimelt Jeesust, kes päästab meid tulevasest vihast.

Allmärkused

Vt 2Ko 1:19 allm.