Apostlite teod 13:1–52
13 Antiookia koguduses oli prohveteid ja õpetajaid: Barnabas ja Simeon, keda kutsuti Nigeriks, ja Luukius Küreenest ning Manaeen, kes oli hariduse saanud koos piirkonnavalitseja* Herodesega,* ja Saulus.
2 Kui nad Jehoovat teenisid ja paastusid, ütles püha vaim: ”Eraldage mulle teiste hulgast Barnabas ja Saulus tegema tööd, milleks ma olen nad kutsunud.”
3 Siis nad paastusid ja palvetasid ja panid oma käed nende peale ning lasid neil minna.
4 Nii läksid need püha vaimu poolt teele saadetud mehed alla Seleukeiasse ja purjetasid sealt Küprosele.
5 Ja kui nad jõudsid Salamisesse, hakkasid nad juutide sünagoogides Jumala sõna kuulutama. Neil oli abiliseks kaasas ka Johannes.
6 Kui nad olid käinud läbi kogu saare kuni Pafoseni, kohtasid nad üht meest, kes oli nõid ja valeprohvet, juut nimega Barjeesus,
7 ja see oli koos prokonsul* Sergius Paulusega, kes oli intelligentne mees. Tema kutsus Barnabase ja Sauluse enda juurde, sest ta soovis väga kuulda Jumala sõna.
8 Aga Elümas, nõid (mida tema nimi tõlkes tähendabki), hakkas neile vastu, püüdes prokonsulit usust eemale hoida.
9 Saulus, kes on ka Paulus, sai täis püha vaimu, vaatas talle teraselt otsa
10 ja ütles: ”Oh sind, kes sa oled täis igasugust pettust ja igasugust alatust, sa Kuradi poeg, kõige õige vaenlane, kas sa kord juba ei lõpeta Jehoova õigete teede väänamist?
11 Seepärast, vaata, Jehoova käsi on sinu peal ja sa jääd pimedaks ega näe mõnda aega päikesevalgust.” Otsekohe langeski tema peale paks udu ja pimedus ning ta käis ringi, otsides kedagi, kes teda kättpidi talutaks.
12 Kui siis prokonsul nägi, mis oli juhtunud, sai ta usklikuks, sest ta oli hämmastunud Jehoova õpetusest.
13 Mehed, kes olid koos Paulusega, läksid Pafosest merele ja jõudsid Pergesse Pamfüülias, kuid Johannes lahkus neist ja pöördus tagasi Jeruusalemma.
14 Nemad aga läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia Antiookiasse, ning läinud hingamispäeval sünagoogi, võtsid istet.
15 Pärast Seaduse ja Prohvetite ettelugemist saatsid sünagoogi ülemad neile teate: ”Mehed, vennad, kui teil on rahvale öelda mõni julgustav sõna, siis öelge.”
16 Seepeale Paulus tõusis, viipas käega ja ütles:
”Mehed, iisraellased ja teie, kes kardate Jumalat, kuulake!
17 Selle Iisraeli rahva Jumal valis meie esiisad välja, ja ta ülendas selle rahva nende võõrsiloleku ajal Egiptusemaal ning tõi nad sealt välja oma ülestõstetud käsivarrega.
18 Ja umbes nelikümmend aastat talus ta kõrbes nende käitumist.
19 Kui ta oli hävitanud seitse Kaananimaa rahvast, jaotas ta nende maa liisu abil —
20 kõik see toimus umbes neljasaja viiekümne aasta jooksul.
Pärast seda andis ta neile kohtumõistjaid kuni prohvet Saamuelini.
21 Ent sealt alates nõudsid nad endale kuningat, ja Jumal andis neile Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust, neljakümneks aastaks.
22 Ja pärast tema tagandamist tõstis ta neile kuningaks Taaveti, kelle kohta ta tunnistas ja ütles: ’Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, mehe, kes on mu südame järgi, kes teeb kõik, mida ma tahan.’
23 Selle mehe järglaste hulgast on Jumal oma tõotuse kohaselt toonud Iisraelile päästja, Jeesuse,
24 pärast seda, kui Johannes oli tema tuleku eel avalikult kuulutanud kogu Iisraeli rahvale ristimist kahetsuse märgiks.
25 Aga oma elutee lõpul rääkis Johannes: ’Kelleks te mind peate? Mina ei ole see. Aga vaata, pärast mind tuleb keegi, kelle jalast ma pole väärt sandaalegi lahti siduma.’
26 Mehed, vennad, Aabrahami soo pojad ja need teie seas, kes te kardate Jumalat, meile on saadetud sõna sellest päästest.
27 Sest Jeruusalemma elanikud ja nende ülemad ei tundnud teda ära, ent oma kohtumõistmisega viisid nad täide Prohvetite ütlused, mida loetakse ette igal hingamispäeval,
28 ja ehkki nad ei leidnud midagi, mis oleks surma väärt, nõudsid nad Pilatuselt, et ta hukataks.
29 Kui nad olid siis teoks teinud kõik, mis tema kohta oli kirjutatud, võtsid nad ta postilt maha ja panid mälestushauda.
30 Aga Jumal äratas ta surmast üles;
31 ja paljude päevade jooksul näitas ta end neile, kes olid läinud koos temaga Galileast üles Jeruusalemma ja kes on nüüd rahva ees tema tunnistajad.
32 Ja nii me kuulutamegi teile head sõnumit tõotuse kohta, mis anti esiisadele,
33 et Jumal on selle täielikult täitnud meie, nende laste jaoks, äratades üles Jeesuse; nagu on ka kirjutatud teises laulus: ’Sina oled mu poeg, minust on täna saanud su Isa.’
34 Ja seda, et ta on tema üles äratanud surmast, nii et ta ei pea enam pöörduma tagasi kõdunemisse, on ta väljendanud niiviisi: ’Ma osutan ustavalt teile Taavetile tõotatud truud armastust.’
35 Seepärast ütleb ta ka ühes teises laulus: ’Sa ei luba oma lojaalsel näha kõdunemist.’
36 Sest Taavet täitis oma põlvkonna ajal Jumala tahet, vajus surmaunne ning pandi oma esiisade juurde, ja tema nägi kõdunemist.
37 See aga, kelle Jumal üles äratas, ei näinud kõdunemist.
38 Seepärast olgu teil teada, vennad, et tema kaudu kuulutatakse teile pattude andeksandmist;
39 ja et tema kaudu igaüks, kes usub, tunnistatakse süütuks kõigest sellest, millest teid ei saa süütuks tunnistada Moosese seaduse alusel.
40 Seepärast vaadake ette, et teie peale ei tuleks see, mida on öeldud Prohvetites:
41 ’Vaadake seda, te põlastajad, imestage ja kaduge, sest ma teen ühe teo teie päevil, teo, mida te mingil juhul ei usuks, isegi kui keegi teile sellest üksikasjalikult jutustaks’.”
42 Kui nad nüüd olid väljumas, hakkasid inimesed anuma, et neid asju räägitaks neile ka järgmisel hingamispäeval.
43 Siis pärast sünagoogis toimunud koosolekut järgnesid paljud juudid ja proselüüdid, kes Jumalat kummardasid, Paulusele ja Barnabasele, kes nendega kõnelesid ja hakkasid neid innustama, et nad hoiaksid kõvasti kinni Jumala ärateenimata heldusest.
44 Järgmisel hingamispäeval tuli peaaegu terve linn kokku, et kuulda Jehoova sõna.
45 Rahvahulka nähes muutusid juudid väga kadedaks ja hakkasid teotavate sõnadega Paulusele vastu vaidlema.
46 Seepeale ütlesid Paulus ja Barnabas julgesti: ”Jumala sõna tuli rääkida esmalt teile. Aga kuna teie selle eemale tõukate ega arva ennast väärivat igavest elu, siis vaata, me pöördume rahvaste poole.
47 Jehoova ongi meil seda teha käskinud, öeldes: ’Ma olen sind pannud rahvastele valguseks, et sa oleksid päästeks maa ääreni’.”
48 Kui teistest rahvastest inimesed seda kuulsid, said nad rõõmsaks ja hakkasid ülistama Jehoova sõna, ja kõik need, kellel oli igavese elu suhtes õige südamehoiak, said usklikuks.
49 Lisaks levis Jehoova sõna kogu ümberkaudsel alal.
50 Aga juudid ässitasid üles lugupeetud naisi, kes Jumalat kummardasid, ja linna tähtsamaid mehi, ning õhutasid Pauluse ja Barnabase tagakiusamist ja ajasid nad oma maa-ala piiridest välja.
51 Nemad raputasid tolmu oma jalgadelt nende vastu ja läksid Ikoonioni.
52 Ja jüngrid olid edaspidigi täis rõõmu ja püha vaimu.
Allmärkused
^ S-s ”tetrarh”; teatud maa-ala valitseja, kes esindas Rooma keisrit.
^ S.t Herodes Antipas, Herodes Suure poeg.
^ Provintsi asehaldur, kes allus Rooma senatile.
