Apostlite teod 14:1–28
14 Ikoonionis läksid nad üheskoos juutide sünagoogi ja kõnelesid seal nii, et suur hulk juute ja kreeklasi hakkas uskuma.
2 Kuid need juudid, kes ei uskunud, ässitasid ja kihutasid teistest rahvastest inimeste hinged üles vendade vastu.
3 Seepärast viibisid nad seal päris kaua aega ja rääkisid julgesti autoriteediga, mille olid saanud Jehoovalt, kes kinnitas sõnumit oma ärateenimata helduse kohta sellega, et tõi nende käte läbi esile tundemärke ja endeid.
4 Aga rahvahulk linnas jagunes kaheks: ühed olid juutide ja teised apostlite poolt.
5 Siis kavatsesid nii teistest rahvastest inimesed kui ka juudid koos oma ülematega neid mõnitada ja kividega visata,
6 kuid nemad said sellest teada ning põgenesid Lükaoonia linnadesse Lüstrasse ja Derbesse ja nende ümbruskonda
7 ning jätkasid hea sõnumi kuulutamist seal.
8 Lüstras aga istus üks vigaste jalgadega mees, kes oli olnud jalutu emaihust saadik ega olnud kunagi kõndinud.
9 Tema kuulas Pauluse kõnet ning kui Paulus talle tähelepanelikult otsa vaatas ja nägi, et tal oli usku terveks saada,
10 ütles ta temale valju häälega: ”Tõuse jalule!” Ja see hüppas püsti ning hakkas kõndima.
11 Nähes, mida Paulus oli teinud, tõstsid rahvahulgad häält ja ütlesid lükaoonia keeles: ”Jumalad on inimeste sarnaseks saanud ja alla meie juurde tulnud!”
12 Ja nad nimetasid Barnabast Zeusiks ja Paulust Hermeseks, sest tema oli see, kes põhiliselt kõneles.
13 Ja linna ääres asuva Zeusi templi preester tõi väravate juurde pulle ja vanikuid ning soovis koos rahvahulkadega ohvreid tuua.
14 Aga kui apostlid Barnabas ja Paulus seda kuulsid, käristasid nad oma pealisriided lõhki ja sööstsid rahva sekka ning hüüdsid:
15 ”Mehed, miks te seda teete? Meiegi oleme inimesed, kellel on samasugused puudused nagu teil, ja me kuulutame teile head sõnumit, et te pöörduksite nende tühisuste juurest elava Jumala poole, kes on teinud taeva ja maa ja mere ning kõik, mis neis on.
16 Varasemate põlvkondade ajal lubas ta küll kõigil rahvastel käia nende oma teedel,
17 kuid ta pole siiski jätnud andmata endast tunnistust, tehes head, andes teile vihma taevast, viljarikkaid aegu ja külluslikult toitu ning täites teie südame rõõmuga.”
18 Ja niiviisi rääkides suutsid nad suurivaevu rahvahulki tagasi hoida, et need neile ei ohverdaks.
19 Kuid Antiookiast ja Ikoonionist tuli juute, kes veensid rahvahulki, ning nad viskasid Paulust kividega ja lohistasid ta linnast välja, pidades teda surnuks.
20 Ent kui jüngrid olid tema ümber kogunenud, tõusis ta püsti ja läks linna. Järgmisel päeval läks ta koos Barnabasega Derbesse.
21 Ja kui nad olid sellele linnale head sõnumit kuulutanud ning teinud üsna palju inimesi jüngriteks, pöördusid nad tagasi Lüstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse,
22 kinnitasid jüngrite hingi, julgustasid neid jääma ususse ja ütlesid: ”Et jõuda Jumala kuningriiki, tuleb meil läbida palju raskusi.”
23 Lisaks määrasid nad neile igas koguduses ametisse vanemaid, ning olles palvetanud ja paastunud, jätsid nad nemad Jehoova hoolde, kellesse need olid hakanud uskuma.
24 Ja nad läksid läbi Pisiidia ning tulid Pamfüüliasse,
25 ja kui nad olid rääkinud Jumala sõna Perges, läksid nad alla Ataaliasse.
26 Sealt purjetasid nad Antiookiasse, kus neid oli jäetud Jumala ärateenimata helduse hoolde tegema seda tööd, mille nad nüüdseks olid lõpetanud.
27 Kui nad olid pärale jõudnud ja koguduse kokku kutsunud, jutustasid nad, mida kõike Jumal oli nende kaudu teinud ja et ta oli rahvastele avanud usu ukse.
28 Ja nad jäid jüngrite juurde pikemaks ajaks.
