Apostlite teod 15:1–41
15 Ja Judeast tuli alla mõningaid, kes hakkasid vendi õpetama: ”Kui te ei lase end Moosese kombe kohaselt ümber lõigata, siis teid ei päästeta.”
2 Aga kui see tekitas Pauluse ja Barnabase ning nende vahel üsna palju lahkmeelt ja vaidlemist, otsustasid nad, et Paulus ja Barnabas ning mõned teised nende hulgast lähevad selle vaidluse pärast üles Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde.
3 Niisiis saatis kogudus neid natuke maad, seejärel jätkasid mehed oma teed läbi Foiniikia ja Samaaria ning jutustasid üksikasjalikult teistest rahvastest inimeste pöördumisest, ja sellega tegid nad kõigile vendadele suurt rõõmu.
4 Jeruusalemma jõudes võtsid kogudus, apostlid ja vanemad neid lahkesti vastu ning nad rääkisid, mida kõike Jumal nende kaudu oli teinud.
5 Ent mõned variseride sektist, kes olid saanud usklikuks, tõusid oma kohtadelt püsti ja ütlesid: ”Neid tuleb ümber lõigata ja käskida Moosese seadusest kinni pidada.”
6 Siis tulid apostlid ja vanemad kokku seda küsimust arutama.
7 Kui selle üle oli palju vaieldud, tõusis Peetrus püsti ja ütles neile: ”Mehed, vennad, te teate hästi, et juba alguspäevil tegi Jumal teie hulgas selle valiku, et minu suu kaudu kuuleksid teistest rahvastest inimesed head sõnumit ja usuksid;
8 ja Jumal, kes tunneb südant, andis oma tunnistuse, andes neile püha vaimu just nagu meilegi.
9 Ja ta ei teinud mingit vahet meie ja nende vahel, vaid puhastas nende südamed usu kaudu.
10 Miks te siis panete nüüd Jumalat proovile, surudes jüngrite kaela iket, mida ei meie esiisad ega ka me ise ei suutnud kanda?
11 Seevastu meie loodame pääseda Issand Jeesuse ärateenimata helduse kaudu, samal kombel nagu needki inimesed.”
12 Seepeale vaikisid kõik kohalviibijad ning jäid kuulama Barnabast ja Paulust, kes rääkisid paljudest tundemärkidest ja imedest, mida Jumal nende kaudu rahvaste seas oli teinud.
13 Kui nad rääkimise olid lõpetanud, võttis sõna Jaakobus, öeldes: ”Mehed, vennad, kuulake mind!
14 Simeon* on põhjalikult rääkinud, kuidas Jumal pööras esimest korda tähelepanu rahvastele, et võtta nende seast rahvas oma nimele.
15 Ja sellega on kooskõlas Prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:
16 ’Pärast seda ma tulen tagasi ja ehitan uuesti üles Taaveti lagunenud koja, ehitan üles selle varemed ja püstitan selle uuesti,
17 et need, kes neist inimestest järele jäävad, võiksid tõsimeeli otsida Jehoovat koos teistest rahvastest inimestega, koos rahvaga, keda kutsutakse minu nime järgi, ütleb Jehoova, kes teeb seda,
18 mis on teada ammusest ajast.’
19 Seepärast on minu otsuseks mitte valmistada raskusi neile, kes rahvaste hulgast Jumala poole pöörduvad,
20 vaid kirjutada neile, et nad hoiduksid ebajumalatega saastatud asjadest ja hoorusest ja lämbunust* ja verest.
21 Sest juba muistsetest aegadest on Moosesel olnud igas linnas neid, kes teda kuulutavad, sest sünagoogides loetakse teda ette igal hingamispäeval.”
22 Siis apostlid ja vanemad koos terve kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehed — nimelt Juuda, keda kutsuti Barsabaseks, ja Siilase, kes olid vendade seas eestvedajad — ja saata need Antiookiasse koos Pauluse ja Barnabasega,
23 ning nad saatsid nendega kaasa sellise kirja:
”Apostlitelt ja vanematelt, vendadelt, Antiookia ja Süüria ja Kiliikia vendadele, kes on rahvaste seast: tervitusi!
24 Kuna me oleme kuulnud, et mõned meie hulgast on oma jutuga teid rahutuks teinud ja püüavad teie hingi segadusse ajada, ehkki me pole neile mingeid juhendeid andnud,
25 siis oleme jõudnud üksmeelele ja arvanud heaks valida mehi, et saata need teie juurde koos meie armsate Barnabase ja Paulusega,
26 meestega, kes on seadnud oma hinge ohtu meie Issanda Jeesus Kristuse nime pärast.
27 Me saadame seetõttu Juuda ja Siilase, et ka nemad teataksid teile sedasama suusõnal.
28 Sest püha vaim ja meie oleme arvanud heaks mitte panna teie peale muud koormat kui vaid need hädavajalikud asjad:
29 hoiduda ebajumalatele ohverdatust ja verest ja lämbunutest* ja hoorusest. Kui te end hoolsasti kõige selle eest hoiate, läheb teil hästi. Olge terved!”
30 Nii saadeti nad teele ja nad läksid alla Antiookiasse, kus nad kutsusid vennad kokku ja andsid neile kirja üle.
31 Lugenud selle läbi, rõõmustasid need saadud julgustuse pärast.
32 Juudas ja Siilas aga, kuna nemadki olid prohvetid, rääkisid vendadele palju julgustussõnu ja kinnitasid neid.
33 Kui nad olid seal mõnda aega viibinud, lasksid vennad neil rahuga minna nende juurde, kes olid nad saatnud.
34* ——
35 Ent Paulus ja Barnabas jäid veel Antiookiasse ning õpetasid ja kuulutasid koos paljude teistega head sõnumit, Jehoova sõna.
36 Mõne päeva pärast ütles Paulus Barnabasele: ”Lähme kindlasti tagasi ja külastame vendi kõigis linnades, kus me kuulutasime Jehoova sõna, et näha, kuidas neil läheb.”
37 Barnabas aga otsustas kaasa võtta ka Johannese, keda hüüti Markuseks.
38 Kuid Pauluse arvates polnud kohane teda kaasa võtta, kuna ta oli Pamfüülias nende juurest lahkunud ega olnud läinud koos nendega tööle.
39 Seepeale puhkes äge tüli, nii et nad läksid üksteisest lahku; ja Barnabas võttis endaga Markuse ning purjetas Küprosele.
40 Paulus valis Siilase ja asus teele, pärast seda kui vennad olid ta Jehoova ärateenimata helduse hoolde jätnud.
41 Siis läks ta läbi Süüria ja Kiliikia, kinnitades kogudusi.
Allmärkused
^ Või ”sellise looma lihast, kes on tapetud või surnud, ilma et temast oleks veri välja lastud”.
