Apostlite teod 19:1–41
19 Sel ajal kui Apollos oli Korintoses, läks Paulus läbi sisemaa ja tuli alla Efesosse ning leidis mõned jüngrid;
2 ja ta ütles neile: ”Kas te saite püha vaimu, kui te uskuma hakkasite?” Nad ütlesid talle: ”Me pole kunagi kuulnud pühast vaimust.”
3 Ja ta küsis: ”Millise ristimisega teid siis ristiti?” Nad ütlesid: ”Johannese ristimisega.”
4 Paulus ütles: ”Johannes ristis sellise ristimisega, mis oli kahetsuse märgiks, ja ütles rahvale, et nad usuksid sellesse, kes tuleb pärast teda, see tähendab Jeesusesse.”
5 Seda kuuldes lasksid nad end ristida Issand Jeesuse nimel.
6 Ja kui Paulus oma käed nende peale pani, tuli nende peale püha vaim ning nad hakkasid rääkima keeli ja prohvetlikult kõnelema.
7 Kokku oli neid umbes kaksteist meest.
8 Ta läks sünagoogi ja rääkis julgelt kolm kuud, pidades kõnesid ja esitades veenvaid argumente Jumala kuningriigi kohta.
9 Aga kui mõned tegid südame kõvaks ega uskunud, vaid rääkisid rahva ees Teest halvustavalt, tõmbus ta neist eemale ja eraldas neist jüngrid ning pidas iga päev kõnesid Türannose kooli auditooriumis.
10 See kestis kaks aastat, nii et kõik, kes elasid Aasia provintsis, said kuulda Issanda sõna, nii juudid kui ka kreeklased.
11 Ja Jumal tegi Pauluse käte läbi erakordselt vägevaid tegusid,
12 nii et tema keha pealt toodi isegi riidelappe ja põllesid põdejatele ning haigused lahkusid neist ja kurjad vaimud läksid välja.
13 Kuid mõned ringirändavad juudid, kes tegelesid deemonite väljaajamisega, üritasid samuti nimetada Issand Jeesuse nime nende juures, kelles olid kurjad vaimud, öeldes: ”Ma vannutan teid Jeesuse nimel, keda Paulus kuulutab.”
14 Seda tegid ühe juudi peapreestri Skeua seitse poega.
15 Ent kuri vaim vastas neile: ”Ma tunnen Jeesust ja Paulus on mulle tuttav, aga kes teie sellised olete?”
16 Seepeale inimene, kelles oli kuri vaim, hüppas neile kallale, sai nende üle üksteise järel võimust ja võitis nad ära, nii et nad põgenesid alasti ja haavatuna sellest majast välja.
17 See sai teatavaks kõigile, nii juutidele kui ka kreeklastele, kes elasid Efesoses; ja neid kõiki haaras hirm ning Issand Jeesuse nime ülistati aina edasi.
18 Ja paljud neist, kes olid saanud usklikuks, tulid ja tunnistasid oma teod üles ning andsid neist avalikult teada.
19 Tõesti, üsna suur hulk neid, kes tegelesid maagiaga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide ees. Ja nende hind arvestati kokku ning leiti, et need olid väärt viiskümmend tuhat hõbetükki.
20 Nii kasvas Jehoova sõna võimsasti ja avaldas tugevat mõju.
21 Pärast neid sündmusi otsustas Paulus oma vaimus, et kui ta on Makedooniast ja Ahhaiast läbi läinud, rändab ta Jeruusalemma, ning ütles: ”Kui ma olen sinna jõudnud, pean nägema ka Roomat.”
22 Seepärast saatis ta Makedooniasse kaks oma abilist, Timoteose ja Erastose, aga ta ise jäi veel mõneks ajaks Aasia provintsi.
23 Just sel ajal tekkis seal Tee pärast üsna suur rahutus.
24 Sest üks mees nimega Demeetrios, hõbesepp, tõi Artemise templi hõbekujukeste valmistamisega käsitöölistele palju kasu;
25 ja tema kogus nad kokku, samuti teised sama töö tegijad, ja ütles: ”Mehed, te teate hästi, et meie jõukus on tulnud sellest ärist.
26 Samuti te näete ja kuulete, kuidas mitte ainult Efesoses, vaid peaaegu kogu Aasia provintsis on see Paulus veennud märkimisväärselt suurt hulka rahvast ja muutnud nende arvamust, öeldes, et need, mida kätega tehakse, ei olegi jumalad.
27 Pealegi on oht, et mitte ainult meie amet ei satu põlu alla, vaid et ka suure jumalanna Artemise templit ei peeta enam millekski ning isegi tema hiilgus, mida kummardab kogu Aasia provints ja asustatud maa, võib peagi kaduda.”
28 Kui inimesed seda kuulsid ja said täis viha, hakkasid nad karjuma: ”Suur on efeslaste Artemis!”
29 Siis tekkis kogu linnas segadus, ja ühel meelel tormasid nad teatrisse, vedades endaga kaasa makedoonlased Gaiuse ja Aristarhose, Pauluse reisikaaslased.
30 Paulus aga tahtis minna rahva keskele, kuid jüngrid ei lubanud.
31 Isegi mõned pidustuste ja mängude korraldajad, kes suhtusid temasse sõbralikult, saatsid talle sõna ja palusid teda, et ta end teatrisse minekuga ohtu ei seaks.
32 Asi oli nii, et ühed karjusid üht ja teised teist, sest rahvakogunemisel valitses segadus ja suurem osa neist ei teadnudki, mis põhjusel nad olid kokku tulnud.
33 Siis tõid nad üheskoos rahvahulga seast välja Aleksandrose, kelle juudid ette lükkasid; Aleksandros viipas käega ja tahtis hakata rahva ees kaitsekõnet pidama.
34 Aga kui nad aru said, et ta on juut, tõstsid nad kõik kisa ja karjusid umbes kaks tundi: ”Suur on efeslaste Artemis!”
35 Kui linnahaldur oli lõpuks rahvahulga maha rahustanud, ütles ta: ”Efesose mehed, kas inimeste seas on tõesti kedagi, kes ei teaks, et efeslaste linn on suure Artemise ja taevast mahalangenud kuju templivalvur?
36 Kuna keegi ei saa sellele vastu vaielda, siis on teil kohane säilitada rahu ja mitte tegutseda tormakalt.
37 Te olete ju toonud siia need mehed, kes pole ei templiröövlid ega meie jumalanna teotajad.
38 Kui nüüd Demeetriosel ja temaga koos olevatel käsitöölistel on kellegi vastu kaebust, siis selleks peetakse kohtupäevi ja on olemas prokonsulid; süüdistagu nad üksteist seal.
39 Aga kui teil on midagi nende vastu lisaks sellele, tuleb selle üle otsustada korralisel rahvakoosolekul.
40 Sest meid ähvardab tõesti oht, et meid hakatakse täna toimunu pärast mässus süüdistama, ilma et meil oleks mingit põhjust, millega seda möllu õigustada.”
41 Ja seda öelnud, saatis ta rahvakogunemise laiali.
