Apostlite teod 2:1–47
2 Kui nüüd nädalatepüha* päev kätte jõudis, olid nad kõik ühes paigas koos,
2 ja äkki kostis taevast mühin, nagu oleks kange tuul puhunud, ja see täitis kogu maja, kus nad istusid.
3 Seejärel nägid nad otsekui tulekeeli, mis jagunesid laiali, ja neist igaühe peale laskus üks,
4 ja nad kõik said täis püha vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nii nagu vaim andis neile võime rääkida.
5 Sel ajal viibis Jeruusalemmas juute, jumalakartlikke mehi kõigi rahvaste keskelt taeva all.
6 Kui see hääl siis kostis, tuli rahvahulk kokku ja kõik olid segaduses, sest igaüks kuulis neid rääkimas just tema keeles.
7 Nad olid tõesti hämmastunud ja ütlesid imestunult: ”Vaadake ometi, kas mitte kõik need, kes räägivad, pole galilealased?
8 Ja kuidas saab siis nii olla, et me igaüks kuuleme omaenda keelt, mille keskel me oleme sündinud?
9 Partlased ja meedlased ja eelamlased ja meie, kes elame Mesopotaamias ja Judeas ja Kapadookias, Pontoses ja Aasia provintsis*
10 ja Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa osades Küreene pool, ja Roomast saabunud, nii juudid kui ka proselüüdid,*
11 kreetalased ja araablased — me kõik kuuleme neid rääkimas meie keeltes Jumala suurepärastest tegudest.”
12 Jah, nad kõik olid hämmastunud ja segaduses ning ütlesid üksteisele: ”Mida see küll peaks tähendama?”
13 Ent teised pilkasid neid ja ütlesid: ”Need on end magusast veinist täis joonud.”
14 Aga Peetrus tõusis koos nende üheteistkümnega püsti ja ütles häält tõstes: ”Judea mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud, olgu see teile teada ja kuulake hoolega, mida ma ütlen.
15 Need inimesed ei ole sugugi purjus, nagu te arvate, sest praegu on alles päeva kolmas tund.*
16 Vastupidi, see on, mida on öeldud prohvet Joeli kaudu:
17 ’”Ja viimseil päevil,” ütleb Jumal, ”valan ma osa oma vaimust välja igasuguste inimeste* peale ning teie pojad ja tütred räägivad prohvetlikult ja teie noored mehed näevad nägemusi ja teie vanad mehed näevad unenägusid;
18 ja neil päevil valan ma välja osa oma vaimust koguni oma orjade ja orjataride peale ja nad räägivad prohvetlikult.
19 Ja ma annan endeid* ülal taevas ja tundemärke all maa peal, verd ja tuld ja suitsupilvi;
20 päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb suur ja hiilgav Jehoova päev.
21 Ja igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse”.’
22 Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: naatsaretlase Jeesuse, mehe, keda Jumal näitas teile avalikult vägevate tegude ja ennete ja tundemärkidega, mida Jumal tegi tema kaudu teie keskel, nagu te ise teate,
23 selle mehe, kes anti teie kätte Jumala kindla nõu ja etteteadmise kohaselt, te kinnitasite posti külge seaduse eirajate käe läbi ja tapsite.
24 Aga Jumal äratas ta üles, vabastades ta surma valudest, sest oli võimatu, et see teda jätkuvalt oma haardes hoiaks.
25 Sest Taavet ütleb tema kohta: ’Jehoova oli pidevalt mu silme ees; kuna tema on mu paremal käel, ei kõigu ma iialgi.
26 Seepärast sai mu süda rõõmsaks ja mu keel rõõmustas väga. Pealegi on koguni mu lihal lootus,
27 sest sa ei jäta mu hinge Hauda* ega luba oma lojaalsel näha kõdunemist.
28 Sa oled elu teedest mulle teada andnud, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.’
29 Mehed, vennad, lubage mul rääkida teile otsekoheselt patriarh Taavetist, et ta suri ja maeti ning tema hauakoobas on meie juures tänase päevani.
30 Niisiis, kuna ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli vandunud vande, et paneb ühe järglase ta niuete viljast tema troonile,
31 nägi ta ette ja rääkis Kristuse ülestõusmisest, et teda ei jäeta Hauda* ja tema liha ei näe kõdunemist.
32 Selle Jeesuse äratas Jumal üles, me kõik oleme selle fakti tunnistajad.
33 Kuna ta siis ülendati Jumala paremale käele ja sai Isalt tõotatud püha vaimu, on ta selle välja valanud, mida te näete ja kuuletegi.
34 Taavet ju ei läinud üles taevasse, aga ta ise ütleb: ’Jehoova ütles minu Isandale: ”Istu mu paremale käele,
35 kuni ma panen su vaenlased pingiks su jalgadele”.’
36 Seepärast olgu kogu Iisraeli kojal kindlasti teada, et Jumal on teinud ta nii Isandaks kui ka Kristuseks, selle Jeesuse, kelle teie postile lõite.”
37 Seda kuuldes torkas see neile südamesse ning nad ütlesid Peetrusele ja ülejäänud apostlitele: ”Mehed, vennad, mida me peame tegema?”
38 Peetrus ütles neile: ”Kahetsege, ja igaüks teist lasku end ristida Jeesus Kristuse nimel, et teie patud teile andeks antaks, ja te saate püha vaimu kingituse.
39 Sest seda on tõotatud teile ja teie lastele ja kõigile, kes on kaugel, nii paljudele, kui Jehoova, meie Jumal, neid enda juurde kutsub.”
40 Ja veel paljude teiste sõnadega andis ta põhjalikult* tunnistust ja aina manitses neid, öeldes: ”Laske end päästa sellest rikutud põlvkonnast.”
41 Kes nüüd tema sõna kogu südamest vastu võtsid, need ristiti, ja sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat hinge.
42 Ja nad keskendusid apostlite õpetusele ning jagasid üksteisega kõike, mida neil oli, nad sõid üheskoos ja palvetasid.
43 Kartus valdas tõesti iga hinge ning apostlite kaudu hakkas aset leidma palju endeid ja tundemärke.
44 Kõik need, kes said usklikuks, olid üheskoos ja neil oli kõik ühine,
45 ja nad asusid müüma enda omandit ja vara ning jagasid tulust kõigile, nii nagu kellelegi vaja oli.
46 Ja päevast päeva olid nad pidevalt templis ühel meelel ning sõid üksteise kodudes ja einestasid suure rõõmu ja siira südamega
47 ning kiitsid Jumalat ja leidsid soosingut kogu rahva silmis. Samal ajal lisas Jehoova iga päev nende hulka neid, keda päästetakse.
Allmärkused
^ Kr pen·te·ko·ste′ tähendab ”viiekümnes”. Seda püha peeti 50. päeval pärast 16. niisanit (vt ka lisasid 14 ja 18).
^ Piibli kreekakeelses osas esinev väljend ”Aasia provints” ei viita mitte Aasiale kui maailmajaole, vaid Rooma impeeriumi provintsile, mis asus praeguse Türgi aladel.
^ S.t judaismi pöördunud.
^ Umbes kell üheksa hommikul, s.t kolmas tund alates päikesetõusust.
^ S-s ”kõige liha”.
^ Vt lisa 18.
^ S-s ”Hadesesse”. Vt lisa 8.
^ S-s ”Hadesesse”. Vt lisa 8.
^ Või ”laialdaselt”.
