Apostlite teod 21:1–40
21 Kui olime lõpuks suutnud end neist lahti rebida ja merele läinud, hoidsime otsekurssi ja jõudsime Kosile, aga järgmisel päeval Rhodosele ning sealt Patarasse.
2 Ja olles leidnud Foiniikiasse suunduva laeva, läksime pardale ja purjetasime minema.
3 Kui Küprose saar nähtavale ilmus, jätsime selle endast vasakule ja purjetasime edasi Süüria poole ning maabusime Tüüroses, sest seal pidi laeva last maha laaditama.
4 Me otsisime jüngrid üles ja jäime sinna seitsmeks päevaks. Aga nad ütlesid vaimu kaudu Paulusele korduvalt, et ta ei tõstaks oma jalga Jeruusalemma.
5 Nende päevade lõppedes lahkusime ja asusime teele, aga nemad kõik koos naiste ja lastega saatsid meid linnast välja. Ja rannas me laskusime põlvili ja palvetasime
6 ning jätsime üksteisega hüvasti, ja meie läksime üles laevale, aga nemad pöördusid tagasi koju.
7 Olles siis jõudnud merd mööda Tüürosest Ptolemaisesse, tervitasime vendi ja jäime üheks päevaks nende juurde.
8 Järgmisel päeval jätkasime teekonda ja saabusime Kaisareasse ning astusime sisse hea sõnumi kuulutaja* Filippuse majja, kes oli üks neist seitsmest mehest, ja jäime tema juurde.
9 Sel mehel oli neli tütart, neitsid, kes rääkisid prohvetlikult.
10 Aga kui me viibisime seal üsna mitu päeva, tuli Judeast alla üks prohvet, kelle nimi oli Agabos,
11 ja ta tuli meie juurde ja võttis Pauluse vöö, sidus oma jalad ja käed kinni ning ütles: ”Nii ütleb püha vaim: ’Mehe, kellele see vöö kuulub, seovad juudid Jeruusalemmas samamoodi kinni ja annavad ta teistest rahvastest inimeste kätte’.”
12 Kui me nüüd seda kuulsime, hakkasime koos kohalikega teda anuma, et ta ei läheks üles Jeruusalemma.
13 Siis vastas Paulus: ”Mis te teete, et nutate ja vaevate mu südant? Võite olla kindlad, et ma olen valmis mitte üksnes laskma ennast siduda, vaid ka surema Jeruusalemmas Issand Jeesuse nime pärast.”
14 Kui ta ei lasknud ennast ümber veenda, jäime temaga nõusse ja ütlesime: ”Sündigu Jehoova tahe.”
15 Pärast neid päevi seadsime end rännakuks valmis ja hakkasime minema üles Jeruusalemma.
16 Aga mõned jüngrid Kaisareast tulid samuti koos meiega, et viia meid mehe juurde, kes pidi meid oma kodus võõrustama, see oli keegi Mnaason Küproselt, üks varaseid jüngreid.
17 Kui me Jeruusalemma jõudsime, võtsid vennad meid rõõmsalt vastu.
18 Järgmisel päeval aga tuli Paulus koos meiega Jaakobuse juurde, ja kohal olid ka kõik vanemad.
19 Ja ta tervitas neid ning hakkas üksikasjalikult jutustama, mida Jumal oli tema teenistuse kaudu rahvaste seas teinud.
20 Seda kuulnud, hakkasid nad Jumalat ülistama, ja ütlesid talle: ”Sa näed, vend, kui palju tuhandeid usklikke on juutide seas, ning nad kõik on Seaduse suhtes innukad.
21 Aga nendeni on jõudnud sinu kohta kuuldused, et sa õpetad kõiki juute rahvaste seas Moosesest ära taganema, öeldes, et nad ei lõikaks ümber oma lapsi ega järgiks pühi kombeid.
22 Mida siis teha? Igatahes saavad nad kuulda, et sa oled saabunud.
23 Seepärast tee nii, nagu me sulle ütleme. Meil on neli meest, kes on andnud tõotuse.
24 Võta need mehed endaga kaasa ja puhasta end rituaalselt koos nendega ja kanna nende kulud, et nad võiksid oma pea paljaks ajada. Ja nii saab igaüks teada, et kuuldustel, mida neile on sinust räägitud, pole alust, vaid et sa elad korralikult ja järgid ka ise Seadust.
25 Aga mis puutub usklikesse, kes on rahvaste seast, siis me oleme andnud teada oma otsusest, et neil tuleb hoiduda ebajumalatele ohverdatust ja ka verest ja lämbunust* ja hoorusest.”
26 Järgmisel päeval võttis Paulus need mehed endaga kaasa ja puhastas end rituaalselt koos nendega ning läks templisse, et teada anda, millal rituaalse puhastamise päevad peavad täis saama, misjärel nende igaühe eest pidi toodama ohvriand.
27 Kui nüüd need seitse päeva olid lõpule jõudmas, nägid Aasiast tulnud juudid teda templis ja hakkasid kogu rahva seas segadust tekitama ning võtsid ta kinni
28 ja karjusid: ”Iisraeli mehed, tulge appi! See on see mees, kes õpetab igal pool kõiki meie rahva ja Seaduse ja selle paiga vastu, ja lisaks on ta ka veel kreeklasi templisse toonud ning rüvetanud seda püha paika.”
29 Sest nad olid näinud enne linnas koos temaga efeslast Trofimost ning mõtlesid, et Paulus oli toonud ta templisse.
30 Ja kogu linnas tekkis möll ja rahvas jooksis kokku ning nad haarasid Paulusest kinni ja vedasid ta templist välja. Ja otsekohe suleti uksed.
31 Ja kui nad püüdsid teda tappa, teatati väeüksuse ülemale,* et kogu Jeruusalemmas valitseb segadus;
32 ning sedamaid võttis too sõdurid ja ohvitserid ja jooksis alla nende juurde. Märganud väeülemat ja sõdureid, lõpetasid nad Pauluse peksmise.
33 Siis astus väeülem ligi, haaras temast kinni ja käskis ta kahe ketiga aheldada ning küsis, kes ta on ja mis ta on teinud.
34 Aga mõned rahva hulgast hakkasid karjuma üht ja teised teist. Kuna ta nüüd ei suutnud lärmi tõttu midagi selgemalt teada saada, käskis ta tema kasarmusse viia.
35 Ent kui ta trepile jõudis, muutus olukord selliseks, et rahvahulga vägivalla pärast tuli sõduritel teda kanda;
36 sest suur hulk rahvast järgnes talle ja karjus: ”Tee talle ots peale!”
37 Kui nüüd Paulust kasarmusse viidi, ütles ta väeülemale: ”Kas ma tohin sulle midagi öelda?” Tema ütles: ”Kas sa oskad kreeka keelt?
38 Kas sa siis polegi see egiptlane, kes enne neid päevi mässu tõstis ja neli tuhat pistodameest välja kõrbesse viis?”
39 Siis ütles Paulus: ”Ma olen tegelikult juut, pärit Kiliikiast Tarsosest, ega ole mõne tundmatu linna kodanik. Ma palun sind, luba mul rahvale kõnelda.”
40 Saanud loa, viipas Paulus trepil seistes rahvale käega. Kui kõik vaikseks jäid, pöördus ta nende poole heebrea keeles, öeldes:
