Apostlite teod 24:1–27
24 Viie päeva pärast tuli ülempreester Hananias alla koos mõningate vanemate ja ühe kõnemehe Tertullusega ning nad esitasid maavalitsejale avalduse Pauluse vastu.
2 Kui Tertullusele märku anti, hakkas ta teda süüdistama, öeldes:
”Kuna me mõistame, et tänu sinule on meil suur rahu ja sinu ettenägelikkuse tõttu leiavad meie rahva seas aset reformid,
3 siis me võtame selle igal ajal ja igal pool vastu suurima tänulikkusega, ekstsellents Felix.
4 Aga et sind mitte kauem kinni pidada, anun ma, et sa oma vastutulelikkuses meid lühidalt ära kuulaksid.
5 Sest me oleme leidnud, et see mees on otsekui katk ja õhutab mässu kõigi juutide seas üle kogu asustatud maa ja on üks naatsaretlaste sekti ninamehi,
6 kes on ka üritanud templit rüvetada ja kelle me kinni võtsime.
7* ——
8 Tema käest võid sa ise teda üle kuulates teada saada kõik need asjad, milles me teda süüdistame.”
9 Seejärel ühinesid ka juudid rünnakuga, väites, et see kõik on nii.
10 Ja kui maavalitseja oli Paulusele noogutanud, et ta räägiks, vastas see:
”Kuna ma tean hästi, et sa oled palju aastaid olnud sellele rahvale kohtumõistjaks, siis räägin ma meelsasti enda kaitseks,
11 sest sa võid välja uurida, et sellest pole möödunud kahtteist päevagi, kui ma läksin üles Jeruusalemma Jumalat kummardama,
12 ja nad pole leidnud mind ei templis kellegagi vaidlemas ega rahvahulgale kokkutormamiseks põhjust andmas, olgu sünagoogides või terves linnas.
13 Nad ei saa ka tõestada sulle seda, milles nad mind praegu süüdistavad.
14 Aga ma tunnistan sulle, et selle kummardamisviisi kohaselt, mida nad nimetavad sektiks, osalen ma nõnda oma esiisade Jumala pühas teenistuses, kuna ma usun kõike, mis on üles tähendatud Seaduses ja on kirjas Prohvetites;
15 ja mul on lootus Jumala peale, mida ka nemad ise loodavad, et tuleb nii õigete kui ka ülekohtuste ülestõusmine.
16 Seepärast ma pingutangi jätkuvalt, et mul oleks puhas südametunnistus ja ma ei teeks ühtki süütegu Jumala ega inimeste vastu.
17 Seetõttu tulin ma pärast üsna paljusid aastaid tooma halastusande oma rahvale, ja ohvriande.
18 Kui ma olin seda tegemas, leidsid nad mu templist rituaalselt puhastatuna, ja polnud mingit rahvahulka ega lärmi. Ent seal olid mõned Aasia provintsi juudid,
19 kes peaksid siin sinu ees olema ja mind süüdistama, kui neil oleks midagi minu vastu.
20 Või öelgu siinolijad ise, millise süü nad leidsid mul olevat, kui ma seisin süneedriumi ees,
21 välja arvatud see üks lause, mis ma hüüdsin nende keskel seistes: ’Surnute ülestõusmise pärast mõistetakse täna minu üle kohut teie ees!’”
22 Felix aga, teades üsna täpselt kõike selle Teega seotut, lükkas asja edasi ja ütles: ”Kui väeülem Lysias alla tuleb, siis ma langetan teid puudutavates küsimustes otsuse.”
23 Ja ta andis ohvitserile käsu, et seda meest tuleb kinni pidada, kuid valvata mõnevõrra lõdvemalt ja mitte keelata omi teda teenimast.
24 Mõni päev hiljem saabus Felix koos oma naise Drusillaga, kes oli juuditar, ja laskis kutsuda Pauluse ning kuulas ta kõnet usust Kristus Jeesusesse.
25 Ent kui ta rääkis õigusest ja enesevalitsusest ja tulevasest kohtumõistmisest, kohkus Felix ja vastas: ”Mine seekord ära, aga kui ma aega saan, siis lasen sind jälle kutsuda.”
26 Samal ajal aga lootis ta, et Paulus annab talle raha. Seetõttu laskis ta kutsuda teda veel sagedamini ja vestles temaga.
27 Ent kui kaks aastat oli mööda läinud, asus Felixi järel ametisse Porcius Festus; ja kuna Felix soovis võita juutide poolehoidu, jättis ta Pauluse vangi.
