Apostlite teod 4:1–37
4 Kui need kaks nüüd rahvale rääkisid, ilmusid kohale peapreestrid ja templiülem* ja saduserid,
2 olles ärritunud, kuna need õpetasid rahvast ja kuulutasid Jeesuse näite varal selgesõnaliselt surmast ülestõusmist;
3 ja nad võtsid need kinni ning panid järgmise päevani vahi alla, sest oli juba õhtu.
4 Kuid paljud neist, kes olid seda kõnet kuulanud, hakkasid uskuma, ja meeste arv kasvas umbes viie tuhandeni.
5 Järgmisel päeval tulid Jeruusalemmas kokku nende ülemad, vanemad ja kirjatundjad
6 (samuti peapreester Hannas ja Kaifas ja Johannes ja Aleksandros ja peapreestri sugulased, niipalju kui neid oli),
7 ja nad panid need endi keskele seisma ja hakkasid küsima: ”Millise jõu abil või kelle nimel te seda tegite?”
8 Siis Peetrus, täis püha vaimu, ütles neile:
”Rahva ülemad ja vanemad,
9 kui meid kuulatakse täna üle seoses vigasele inimesele tehtud heateoga, et kelle kaudu ta on terveks saanud,
10 siis olgu teile kõigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et Jeesus Kristuse, naatsaretlase nimel, kelle teie postile lõite, aga kelle Jumal surmast üles äratas, just tema tõttu seisab see mees siin teie ees tervena.
11 Tema on ’see kivi, mida teie, ehitajad, tähtsusetuks pidasite ja mis on saanud peamiseks nurgakiviks’.
12 Pealegi ei tule pääste kellegi teise kaudu, sest taeva all pole inimestele antud ühtki teist nime, mille kaudu meid peab päästetama.”
13 Kui nad nüüd nägid Peetruse ja Johannese kartmatust ning said teada, et nad on koolitamata* ja tavalised inimesed, olid nad imestunud. Ja nad tundsid neis ära need, kes olid olnud koos Jeesusega;
14 ja nähes inimest, kes oli terveks tehtud, koos nendega seismas, ei olnud neil midagi vastu öelda.
15 Siis käskisid nad neil süneedriumisaalist välja minna ja hakkasid omavahel nõu pidama,
16 öeldes: ”Mida me peame nende inimestega tegema? Sest on tõsi, et nende kaudu on aset leidnud tähelepanuväärne tundemärk, mis on saanud teatavaks kõigile Jeruusalemma elanikele, ja me ei saa seda eitada.
17 Aga et see rahva seas edasi ei leviks, siis ähvardagem neid, et nad ei räägiks tema nimel enam mitte ühelegi inimesele.”
18 Siis kutsusid nad need ja keelasid neid, et nad kuskil ei räägiks ega õpetaks midagi Jeesuse nimel.
19 Kuid Peetrus ja Johannes vastasid neile: ”Otsustage ise, kas Jumala ees on õige kuulata pigem teid kui Jumalat.
20 Aga mis meisse puutub, siis me ei saa lakata rääkimast sellest, mida oleme näinud ja kuulnud.”
21 Seejärel, olles neid veelgi ähvardanud, lasid nad need vabaks, sest nad ei leidnud mingit põhjust nende karistamiseks, ja ka rahva pärast, kuna kõik ülistasid Jumalat selle eest, mis oli juhtunud;
22 sest mees, kellega see tervendamise tundemärk oli toimunud, oli üle neljakümne aasta vana.
23 Kui nad olid vabaks saanud, läksid nad omade juurde ning jutustasid, mida peapreestrid ja vanemad neile olid öelnud.
24 Seda kuulnud, tõstsid nad ühel meelel oma hääled Jumala poole ja ütlesid:
”Kõigekõrgem Isand, sina, kes sa oled teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis on nende sees,
25 ja kes oled püha vaimu kaudu meie esiisa Taaveti, oma sulase suu läbi öelnud: ’Miks hakkasid rahvad möllama ja rahvahõimud mõlgutasid tühiseid mõtteid?
26 Maa kuningad võtsid seisukoha ning valitsejad kogunesid nagu üks mees Jehoova ja tema võitu vastu.’
27 See toimuski, nii Herodes* kui ka Pontius Pilatus koos muulastega ja koos Iisraeli rahvastega kogunesid tõepoolest sellesse linna sinu püha sulase Jeesuse vastu, kelle sa oled võidnud,
28 et teha seda, mille toimumise sinu käsi ja nõu olid ette määranud.
29 Ja nüüd, Jehoova, pane tähele nende ähvardusi ja luba oma orjadel jätkata sinu sõna rääkimist täie julgusega,
30 samal ajal kui sa sirutad oma käe, et tervendada ning anda tundemärke ja endeid sinu püha sulase Jeesuse nime läbi.”
31 Ja kui nad olid anumise lõpetanud, kõikus paik, kuhu nad olid kokku tulnud, ja eranditult kõik said täis püha vaimu ning rääkisid Jumala sõna julgesti.
32 Veel enam, neil suurel hulgal usklikuks saanutel oli üks süda ja üks hing, ja mitte keegi ei öelnud oma vara kohta, et see on tema oma, vaid neil oli kõik ühine.
33 Samuti jätkasid apostlid väga tõhusalt tunnistuse andmist Issand Jeesuse ülestõusmise kohta, ja külluslik ärateenimata heldus oli nende kõigi peal.
34 Tegelikult ei olnud nende seas keegi puuduses; sest kõik need, kes olid põldude või majade omanikud, müüsid oma vara ja tõid müügist saadud summad
35 ning panid need apostlite jalgade ette. Siis jagati igaühele sedamööda, kuidas kellelegi vaja oli.
36 Ka Joosep, keda apostlid hüüdsid lisanimega Barnabas, mis tähendab tõlgituna ”lohutuse poeg”, leviit, kes oli pärit Küproselt
37 ja kellel oli maatükk, müüs selle ära ning tõi saadud raha ja pani apostlite jalgade ette.
Allmärkused
^ S.t templi korravalvurite ülevaataja.
^ Ilmselt viidatakse sellele, et nad polnud saanud väljaõpet rabide koolides.
^ S.t Herodes Antipas, Herodes Suure poeg.
