Apostlite teod 5:1–42
5 Ent keegi Hananiase-nimeline mees koos oma naise Safiiraga müüs enda omandi,
2 ja jätnud salaja muist selle hinnast endale, mida teadis ka tema naine, tõi ta ainult osa ning pani apostlite jalgade ette.
3 Aga Peetrus ütles: ”Hananias, miks on Saatan sind jultunuks teinud, nii et sa oled üritanud petta püha vaimu ja oled jätnud salaja osa põllu hinnast endale?
4 Kas see polnud sinu oma niikaua, kui see kuulus sulle, ja kas isegi pärast müümist ei jäänud see sinu käsutusse? Miks sa siis kavatsesid sellist tegu oma südames? Sa pole üritanud petta mitte inimesi, vaid Jumalat.”
5 Neid sõnu kuuldes kukkus Hananias maha ja suri. Ja suur hirm haaras kõiki, kes sellest kuulsid.
6 Aga nooremad mehed tõusid, mähkisid ta riide sisse ja kandsid välja ning matsid.
7 Umbes kolme tunni pärast tuli tema naine, kes ei teadnud, mis oli juhtunud.
8 Peetrus küsis temalt: ”Ütle mulle, kas te müüsite oma põllu selle hinnaga?” Tema vastas: ”Jah, selle hinnaga.”
9 Siis ütles Peetrus talle: ”Miks te tegite omavahel sellise kokkuleppe, et Jehoova vaim proovile panna? Vaata, nende jalad, kes matsid su mehe, on ukse taga, ja nad kannavad välja ka sinu.”
10 Otsekohe kukkus naine maha tema jalgade ette ja suri. Kui noored mehed sisse tulid, leidsid nad ta surnud olevat ning kandsid ta välja ja matsid oma mehe kõrvale.
11 Seetõttu haaras suur hirm tervet kogudust ja kõiki, kes sellest kuulsid.
12 Lisaks leidis apostlite käte läbi rahva hulgas aset palju tundemärke ja endeid; ja nad kõik olid ühel meelel Saalomoni sammaskäigus.
13 Tõsi küll, mitte keegi teistest ei julgenud nendega liituda; sellegipoolest rääkis rahvas neist väga kiitvalt.
14 Ja üha rohkem lisandus neid, kes uskusid Issandasse, hulgaliselt nii mehi kui ka naisi;
15 nii et haigeid toodi välja isegi peatänavatele ja neid pandi sinna väikestel vooditel ja kanderaamidel, et kui Peetrus mööda läheb, siis langeks vähemalt tema vari neist mõne peale.
16 Ka Jeruusalemma ümber asuvatest linnadest tuli aina rahvast, tuues haigeid ja neid, keda vaevasid ebapuhtad vaimud, ja viimne kui üks neist sai terveks.
17 Ent ülempreester ja kõik, kes olid koos temaga — tolleaegne saduseride sekt —, tõusid ja said täis kadedust,
18 ja nad võtsid apostlid kinni ning viisid nad riiklikku vanglasse.
19 Öösel aga avas Jehoova ingel vangla uksed, tõi nad sealt välja ja ütles:
20 ”Minge, seiske templis ja rääkige edaspidigi rahvale kõik sõnad selle elu kohta.”
21 Seda kuulnud, läksid nad päeva hakul templisse ja hakkasid õpetama.
Kui nüüd ülempreester ja need, kes olid koos temaga, kohale jõudsid, kutsusid nad kokku süneedriumi ja Iisraeli poegade vanemate nõukogu ning andsid korralduse nad vanglast ära tuua.
22 Aga kui korravalvurid vanglasse jõudsid, ei leidnud nad neid sealt. Nii pöördusid nad tagasi ja teatasid:
23 ”Me leidsime, et vangla oli täiesti kindlalt lukus ja valvurid seisid uste juures, kui me aga uksed avasime, ei leidnud me seest kedagi.”
24 Kui nüüd nii templiülem kui ka peapreestrid neid sõnu kuulsid, jäid nad nõutuks, mõeldes, mis sellest asjast küll saab.
25 Aga üks mees tuli ja teatas neile: ”Vaata, need mehed, kelle te vanglasse panite, on templis, seisavad seal ja õpetavad rahvast.”
26 Siis läks templiülem koos oma korravalvuritega neid ära tooma, ent seda ilma vägivallata, kuna nad kartsid, et rahvas nad kividega surnuks viskab.
27 Nad tõid siis need ja panid seisma süneedriumisaali. Ja ülempreester küsitles neid,
28 öeldes: ”Me keelasime teid kategooriliselt, et te enam tema nimel ei õpetaks, ja hoolimata sellest, vaata, te olete täitnud Jeruusalemma oma õpetusega ja olete otsustanud tuua selle inimese vere meie peale.”
29 Peetrus ja teised apostlid vastasid: ”Me peame kuuletuma pigem Jumalale kui valitsejale, mitte inimestele.
30 Meie esiisade Jumal äratas üles Jeesuse, kelle te tapsite, pannes ta rippuma posti külge.
31 Jumal ülendas tema Teerajajaks ja Päästjaks oma paremale käele, et Iisrael võiks kahetseda ja patud andeks saada.
32 Ja meie oleme nende asjade tunnistajad ning samuti püha vaim, mida Jumal on andnud neile, kes kuuletuvad talle kui valitsejale.”
33 Kui nad seda kuulsid, kihvatas neis viha ja nad tahtsid neid ära tappa.
34 Aga süneedriumis tõusis püsti üks mees, variser nimega Gamaaliel, Seaduse õpetaja, kellest kogu rahvas lugu pidas, ja käskis mehed natukeseks ajaks välja viia.
35 Siis ta ütles neile: ”Iisraeli mehed, olge ettevaatlikud selles suhtes, mis te kavatsete nende inimestega teha.
36 Näiteks tõusis enne neid päevi Teudas, öeldes enese kellegi olevat, ja hulk mehi, umbes nelisada, asus teda pooldama. Kuid ta tapeti ja kõik need, kes talle kuuletusid, hajutati, ja neid pole enam kuskil.
37 Pärast teda tõusis rahva arvelevõtmise päevil galilealane Juudas ja vedas rahva enda järele. Ja ometi see mees hukkus ning kõik need, kes talle kuuletusid, pillutati laiali.
38 Seega ütlen ma teile praegust olukorda silmas pidades: ärge puutuge neid inimesi, vaid jätke nad rahule — sest kui see ettevõtmine või see töö on inimestest, siis läheb see tühja,
39 aga kui see on Jumalast, siis ei suuda te seda tühjaks teha —, et teid ei leitaks võitlevat Jumala enese vastu.”
40 Nad võtsidki teda kuulda, ja kutsunud apostlid enda juurde, peksid nad neid ja käskisid neil Jeesuse nimel rääkimise lõpetada ning lasksid neil minna.
41 Siis läksid nad süneedriumi eest minema, rõõmustades, et neid oli väärt arvatud kannatama teotust tema nime pärast.
42 Ja nad jätkasid iga päev templis ja majast majja õpetamist ja hea sõnumi kuulutamist Kristus Jeesusest ega lõpetanud seda.
