Heebrealastele 9:1–28
9 Eelmise lepinguga kaasnesid ju ettekirjutused püha teenistuse kohta ja maine püha paik.
2 Sinna oli ehitatud telgi esimene ruum, kus olid lambijalg ja ka laud ning väljapandud leivad; ja seda nimetatakse ”pühaks paigaks”.*
3 Aga teise eesriide taga oli telgiruum, mida nimetatakse ”kõige pühamaks paigaks”.*
4 Selle juurde kuulusid kullast suitsutuspann ja üleni kullaga kaetud lepingulaegas,* milles olid kuldnõu mannaga* ja Aaroni kepp, mis oli punga läinud, ning lepingutahvlid;
5 aga selle peal olid aulised keerubid* lepituskaant* varjamas. Kuid praegu pole aeg sellest kõigest üksikasjalikult rääkida.
6 Pärast seda, kui see kõik niimoodi valmis ehitati, on preestrid käinud alatasa esimeses telgiruumis, et täita püha teenistusega seotud kohustusi;
7 kuid teise ruumi läheb ainult ülempreester korra aastas, ja mitte ilma vereta, mille ta ohverdab iseenda eest ja rahva teadmatusest tehtud pattude eest.
8 Nii teeb püha vaim selgeks, et tee pühasse paika polnud veel avatud sel ajal, kui esimene telk oli alles olemas.
9 Seesama telk on piltlik näide määratud ajaks, mis on nüüd käes, ja sellele vastavalt ohverdatakse nii ande kui ka ohvreid. Kuid need ei suuda teha pühas teenistuses osalevat inimest südametunnistuse poolest täiuslikuks,
10 vaid on seotud üksnes toitude ja jookide ja mitmesuguste ristimistega.* Need olid seadusnõuded, mis käisid liha* kohta ja pidid kehtima kuni määratud ajani, mil asjad korda seatakse.
11 Ent kui Kristus tuli nende meile osakssaanud heade asjade ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgi kaudu, mis pole kätega tehtud, see tähendab, ei ole selle loodu osa,
12 siis läks ta pühasse paika, kuid mitte kitsede ega noorte pullide verega, vaid omaenda verega, ühe korra ja alatiseks, ning saavutas meile igavese vabastuse.
13 Sest kui kitsede ja pullide veri ning noore lehma tuhk, mida piserdatakse nende peale, kes on rüvetunud, pühitseb liha niivõrd, et see saab puhtaks,
14 siis kui palju enam Kristuse veri, tema, kes ohverdas end igavese vaimu läbi veatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest, et me võiksime osaleda elava Jumala pühas teenistuses!
15 Sellepärast ongi ta uue lepingu vahemees, et kutsutud võiksid saada tõotuse igavese pärandi kohta, kuna tema surm on toonud neile lunastuse alusel vabastuse eelmise lepingu aegsetest üleastumistest.
16 Sest kus on olemas leping,* seal on vaja, et lepingu sõlminud inimene sureks.
17 Sest lepingu teeb kehtivaks ohvrite surm, kuna see pole jõus sel ajal, kui lepingu sõlminud inimene elab.
18 Seetõttu ei seatud ka eelmist lepingut sisse ilma vereta.
19 Sest kui Mooses oli kõik Seaduse käsud kogu rahvale teada andnud, võttis ta noorte pullide ja kitsede vere koos veega ning erepunase villa ja iisopi ja piserdas nii raamatut ennast kui ka kogu rahvast,
20 öeldes: ”See on selle lepingu veri, mida Jumal on käskinud teil täita.”
21 Samuti piserdas ta verd telgi ja kõigi teenistuses kasutatavate anumate peale.
22 Jah, Seaduse järgi puhastatakse peaaegu kõik verega, ja ilma verd valamata ei toimu andeksandmist.
23 Seepärast oli vaja taevaste asjade võrdkujusid niiviisi puhastada, taevasi asju endid aga puhastatakse paremate ohvritega kui need ohvrid.
24 Sest Kristus ei läinud mitte kätega tehtud pühasse paika, mis on tõelisuse koopia, vaid taevasse endasse, et ilmuda nüüd Jumala palge ette meie heaks.
25 Samuti mitte selleks, et end sageli ohverdada, nagu ülempreester läheb aastast aastasse pühasse paika verega, mis pole tema enda oma.
26 Muidu oleks ta pidanud alates maailma rajamisest sageli kannatama. Kuid nüüd on ta ilmunud ajastute* lõpulejõudmise ajal üks kord ja alatiseks, et ennast ohvriks tuues kõrvaldada patt.
27 Ja nii nagu inimestel tuleb surra ainult üks kord, aga pärast seda on kohtumõistmine,
28 nii ohverdati ka Kristus üks kord ja alatiseks, et ta võtaks enda kanda paljude patud; ning kui ta teist korda ilmub, siis mitte enam patu pärast, vaid neile, kes ootavad teda pikisilmi päästeks.
Allmärkused
^ Vt lisa 18.
^ Vt lisa 18.
^ Vt lisa 18.
^ Vt lisa 18.
^ Vt lisa 18.
^ Vt lisa 18.
^ S.t inimeste ja asjade pesemistega, mida nõudis Moosese Seadus.
^ Või ”väliste (füüsiliste) asjade”.
^ Selgitust ”lepingu” kohta vt lisast 11.
^ Või ”asjadesüsteemide”; kr ai·on′. Vt lisa 18.
