Ilmutus 10:1–11
10 Ja ma nägin taevast laskuvat veel üht tugevat inglit, kes oli riietatud pilvega, ja tema pea kohal oli vikerkaar ja tema nägu oli nagu päike ja tema jalad olid nagu tulesambad,
2 ja tal oli käes väike avatud rullraamat. Ja ta asetas oma parema jala mere peale, vasaku jala aga maa peale,
3 ning ta hüüdis valju häälega, otsekui möirgaks lõvi. Ja kui ta hüüdis, tõid oma hääle kuuldavale seitse kõuekõminat.
4 Kui nüüd need seitse kõuekõminat rääkisid, tahtsin ma kirjutama hakata, ent kuulsin taevast üht häält ütlevat: ”Pane see pitseriga kinni, mida seitse kõuekõminat rääkisid, ja ära kirjuta seda üles!”
5 Ja ingel, keda ma nägin seismas mere peal ja maa peal, tõstis oma parema käe taeva poole,
6 ja ta vandus tema juures, kes elab igavesest ajast igavesti, kes on loonud taeva ja mis selles on, ning maa ja mis selles on, ning mere ja mis selles on: ”Enam ei viivitata,
7 vaid seitsmenda ingli hääle päevil, kui ta valmistub pasunat puhuma, viiakse Jumala püha saladus tõesti lõpule selle hea sõnumi kohaselt, mida ta kuulutas oma orjadele, prohvetitele.”
8 Ja taevast kuuldud hääl rääkis minuga jälle ning ütles: ”Mine, võta avatud rullraamat, mis on ingli käes, kes seisab mere peal ja maa peal.”
9 Ja ma läksin ingli juurde ja ütlesin, et ta annaks mulle selle väikse rullraamatu. Ja ta ütles mulle: ”Võta see ja söö ära, ja see on su kõhus kibe, aga su suus on see magus nagu mesi.”
10 Ja ma võtsin ingli käest väikse rullraamatu ja sõin selle ära, ja mu suus oli see magus nagu mesi, aga kui ma olin selle ära söönud, läks mul kõhus kibedaks.
11 Ja mulle öeldi: ”Sa pead taas prohvetlikult rääkima hõimude ja rahvaste ja keelte ja paljude kuningate kohta.”
