Ilmutus 14:1–20
14 Ja ma nägin, ja vaata, Tall seisab Siioni mäel, ja koos temaga sada nelikümmend neli tuhat, kelle laubale on kirjutatud tema nimi ja ta Isa nimi.
2 Ja ma kuulsin taevast häält, mis oli otsekui paljude vete kohin ja nagu vali kõuekõmin; ja hääl, mida ma kuulsin, oli otsekui lauljate oma, kes ennast harfil saadavad, mängides oma harfe.
3 Ja nad laulavad otsekui uut laulu trooni ees ja nelja olendi ja vanemate ees; ja mitte keegi ei suutnud seda laulu ära õppida, kui ainult need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud maa pealt.
4 Need on need, kes ei ole ennast rüvetanud naistega; tõesti, nad on neitsilikud. Need on need, kes järgivad Talle pidevalt, ükskõik kuhu ta läheb. Nad on ära ostetud inimeste hulgast uudseviljaks Jumalale ja Tallele,
5 ja mingit valet ei ole leitud nende suust; nad on veatud.
6 Ja ma nägin kesktaevas lendamas veel üht inglit, ja tal oli igavene hea sõnum, et kuulutada seda rõõmusõnumina neile, kes elavad maa peal, ja igale rahvale ja suguvõsale ja keelele ja hõimule,
7 ning ta ütles valju häälega: ”Kartke Jumalat ja andke talle austust, sest kätte on jõudnud tema kohtutund, ja seepärast kummardage teda, kes on valmistanud taeva ja maa ja mere ja veteallikad.”
8 Ja järgnes veel üks, teine ingel, öeldes: ”Ta on langenud! Suur Babülon on langenud, tema, kes jootis kõigile rahvastele oma hooruse vihaveini!”
9 Ja neile järgnes veel üks, kolmas ingel, kes ütles valju häälega: ”Kui keegi kummardab metsalist ja selle kuju ning võtab märgi oma laubale või oma käe peale,
10 siis joob temagi Jumala viha veini, mis valatakse lahjendamata tema raevu karikasse, ja teda peab piinatama tule ja väävliga pühade inglite ees ja Talle ees.
11 Ja nende piina suits tõuseb ikka ja igavesti ning neil pole rahu päeval ega ööl, ei neil, kes kummardavad metsalist ja selle kuju, ega ühelgi, kes võtab vastu tema nime märgi.
12 Pühadel on siin vaja vastupidavust, neil, kes peavad kinni Jumala käskudest ja usuvad Jeesusesse.”
13 Ja ma kuulsin üht häält taevast ütlevat: ”Kirjuta: õnnelikud on surnud, kes nüüdsest peale surevad ühtsuses Issandaga. Jah, ütleb vaim, las nad puhkavad oma töövaevast, sest nende teod lähevad kohe nendega ühes.”
14 Ja ma nägin, ja vaata, valge pilv, ja pilvel istus keegi, kes oli inimese poja sarnane, kuldkroon peas ja terav sirp käes.
15 Ja üks teine ingel väljus templi pühamust, hüüdes valju häälega sellele, kes pilvel istus: ”Pista oma sirp sisse ja lõika, sest lõikustund on tulnud, kuna maa viljasaak on täiesti küps!”
16 Ja kes pilvel istus, laskis oma sirbil üle maa käia ja maa lõikus sai tehtud.
17 Ja veel üks ingel väljus templi pühamust, mis asub taevas, ja temalgi oli terav sirp.
18 Ja veel üks ingel väljus altarist, ja temal oli võim tule üle. Ja ta hüüdis valju häälega sellele, kel oli terav sirp, öeldes: ”Pista oma terav sirp sisse ja kogu kokku maa viinapuu kobarad, sest selle viinamarjad on saanud küpseks!”
19 Ja ingel laskis oma sirbil üle maa käia ning lõikas maha maa viinapuu ja heitis selle Jumala viha suurde surutõrde.
20 Ja surutõrt sõtkuti väljaspool linna, ja surutõrrest tuli välja verd hobuste valjasteni, ulatudes tuhande kuuesaja staadioni* kaugusele.
Allmärkused
^ Umbes 300 km.
