Ilmutus 21:1–27
21 Ja ma nägin uut taevast ja uut maad; sest endine taevas ja endine maa olid kadunud, ning merd ei ole enam.
2 Ma nägin ka püha linna, Uut Jeruusalemma, mis laskus alla taevast Jumala juurest ja oli valmis seatud otsekui pruut, ehitud oma mehe jaoks.
3 Seejärel kuulsin ma troonilt valju häält, mis ütles: ”Vaata, Jumala telk on inimeste juures, ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad. Ja Jumal ise on koos nendega.
4 Ja ta pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega hädakisa ega valu ei ole enam. Endised asjad on möödunud.”
5 Ja see, kes troonil istus, ütles: ”Vaata, ma teen kõik uueks!” Samuti ütles ta: ”Kirjuta, sest need sõnad on usaldusväärsed ja tõesed.”
6 Ja ta ütles mulle: ”Need on täide läinud! Mina olen Alfa ja Oomega, algus ja lõpp. Igaühele, kellel on janu, annan ma eluvee allikast tasuta.
7 Kes võidab, see pärib selle kõik, ja mina saan temale Jumalaks ja tema saab minule pojaks.
8 Aga mis puutub argadesse ja neisse, kellel pole usku, ja neisse, kes on jälgid oma räpasuses, ja mõrvaritesse ja hoorajatesse ja neisse, kes tegelevad spiritismiga,* ja ebajumalakummardajatesse ja kõigisse valetajatesse, siis nende osa on tule ja väävliga põlevas järves. See tähendab teist surma.”
9 Ja tuli üks neist seitsmest inglist, kellel olid seitse kaussi, mis olid täis seitset viimast nuhtlust, ja ta rääkis minuga ning ütles: ”Tule siia, ma näitan sulle pruuti, Talle naist.”
10 Siis viis ta mind vaimu jõul suurele ja kõrgele mäele ning ta näitas mulle püha linna Jeruusalemma, mis laskus alla taevast Jumala juurest
11 ja millel oli Jumala auhiilgus. See kiirgas nagu kalliskivi, nagu jaspisekivi, mis särab kristallselgelt.
12 Sel oli suur ja kõrge müür ning kaksteist väravat, ja väravate juures kaksteist inglit, ja väravatele olid kirjutatud Iisraeli poegade kaheteistkümne suguharu nimed.
13 Ida pool oli kolm väravat ja põhja pool kolm väravat ja lõuna pool kolm väravat ja lääne pool kolm väravat.
14 Samuti oli linna müüril kaksteist aluskivi ja nende peal Talle kaheteistkümne apostli kaksteist nime.
15 See, kes minuga rääkis, hoidis mõõduridvana käes kuldset pilliroogu, et mõõta ära linn ja selle väravad ja selle müür.
16 Ja linn on nelinurkne, ja selle pikkus on sama suur kui laius. Ja ta mõõtis linna ära pillirooga: kaksteist tuhat staadioni;* selle pikkus ja laius ja kõrgus on võrdsed.
17 Samuti mõõtis ta ära selle müüri: sada nelikümmend neli küünart* inimese mõõdu järgi, mis on ühtlasi ingli mõõt.
18 Selle müür oli tehtud jaspisest, ja linn oli puhtast kullast, mis oli nagu selge klaas.
19 Linnamüüri vundamendi kaunistuseks olid igasugused kalliskivid:* esimene aluskivi oli jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedon, neljas smaragd,
20 viies sardoonüks, kuues sarder, seitsmes krüsoliit, kaheksas berüll, üheksas topaas, kümnes krüsopraas, üheteistkümnes hüatsint, kaheteistkümnes ametüst.
21 Lisaks, kaksteist väravat olid kaksteist pärlit; iga värav oli tehtud ühest pärlist. Ja linna peatänav oli puhtast kullast, mis oli nagu läbipaistev klaas.
22 Ja templit ma selles ei näinud, sest Jehoova Jumal, Kõikvõimas, on selle tempel, samuti Tall.
23 Ja sellele linnale ei ole vaja, et tema peale paistaksid päike või kuu, sest teda valgustab Jumala auhiilgus, ja tema lamp on Tall.
24 Ja rahvad hakkavad käima selle valguses, ja maa kuningad toovad sinna oma hiilguse.
25 Ja selle väravaid ei suleta päeval kunagi, aga ööd seal ei olegi.
26 Ja sinna sisse tuuakse rahvaste hiilgus ja au.
27 Ent sinna ei pääse kunagi midagi, mis pole püha, ega keegi, kes teeb jälkusi ja on valelik; sinna saavad üksnes need, kes on kirjutatud Talle eluraamatusse.
