Johannese 13:1–38
13 Jeesus teadis juba enne paasapüha, et on tulnud tema tund minna sellest maailmast ära Isa juurde. Ja kuna ta oli armastanud omi, kes olid maailmas, armastas ta neid lõpuni.
2 Õhtusöögi ajal, kui Kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti, Siimoni poja südamesse, et see tema ära annaks,
3 ja kuna Jeesus teadis, et Isa on andnud kõik tema kätte ning et ta on tulnud Jumala juurest ja läheb Jumala juurde,
4 tõusis ta laua äärest ning pani oma pealisriided kõrvale. Ja võtnud rätiku, sidus ta selle endale vööle.
5 Seejärel pani ta kaussi vett ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama neid rätikuga, mis tal vööl oli.
6 Nii jõudis ta Siimon Peetruseni. See ütles talle: ”Issand, kas sina pesed minu jalgu?”
7 Jeesus vastas talle: ”Praegu sa ei saa aru, mida ma teen, aga hiljem sa saad aru.”
8 Peetrus ütles talle: ”Eluilmaski ei pese sina minu jalgu!” Jeesus vastas talle: ”Kui ma sind ei pese, pole sul minuga midagi ühist.”
9 Siimon Peetrus ütles: ”Issand, siis mitte üksnes mu jalgu, vaid ka mu käsi ja pead!”
10 Jeesus ütles talle: ”Kes on end üleni pesnud, sel pole enam vaja pesta muud kui jalgu — ta on täiesti puhas. Ja teie olete puhtad, aga mitte kõik.”
11 Ta ju teadis, kes ta ära annab. Seepärast ta ütleski: ”Mitte kõik teist ei ole puhtad.”
12 Kui ta siis nende jalad oli pesnud ja oma pealisriided selga pannud ning uuesti laua äärde heitnud, ütles ta neile: ”Kas te saate aru, mida ma olen teile teinud?
13 Te nimetate mind Õpetajaks ja Isandaks, ning õigesti ütlete, sest seda ma olen.
14 Kui nüüd mina, ehkki ma olen Isand ja Õpetaja, teie jalgu pesin, siis peaksite teiegi üksteise jalgu pesema.
15 Sest ma olen näidanud teile eeskuju, et teiegi teeksite just nii, nagu mina teile tegin.
16 Ma ütlen teile, ja see on tõesti tõsi: ori ei ole suurem oma isandast ega läkitatu suurem sellest, kes on ta saatnud.
17 Te olete õnnelikud, kui te seda teate ning selle järgi ka teete.
18 Ma ei räägi teist kõigist. Ma tunnen neid, keda ma olen valinud. Aga see on selleks, et täituks pühakirjas öeldu: ’See, kes sõi minu leiba, on tõstnud oma kanna minu vastu.’
19 Nüüdsest alates ma räägin teile sellest, enne kui see toimub, et kui see toimub, te usuksite, et mina olen see.
20 Ma ütlen teile, ja see on tõesti tõsi: kes võtab vastu selle, kelle ma saadan, võtab vastu ka minu. Ja kes võtab vastu minu, võtab vastu ka selle, kes mu on saatnud.”
21 Seda öelnud, valdas Jeesust ängistus ja ta tunnistas: ”Ma ütlen teile, ja see on tõesti tõsi: üks teie seast annab mu ära.”
22 Jüngrid hakkasid üksteisele otsa vaatama, olles segaduses, kelle kohta ta seda ütles.
23 Jeesuse ees külitas üks tema jüngritest, see, keda Jeesus armastas.
24 Seetõttu noogutas Siimon Peetrus tema poole ja ütles talle: ”Ütle, kes see on, kellest ta seda räägib?”
25 Viimane nõjatus siis Jeesuse rinnale ja küsis temalt: ”Issand, kes see on?”
26 Jeesus vastas: ”See on tema, kellele ma annan leivapala, mille ma kaussi kastan.” Ja kastnud pala kaussi, ulatas ta selle Juudale, Siimon Iskarioti pojale.
27 Kui nüüd Juudas oli leivapala võtnud, läks Saatan temasse. Seepärast ütles Jeesus talle: ”Mida sa teed, seda tee kiiremini.”
28 Ent keegi laua ääres külitajatest ei teadnud, mis eesmärgil ta seda talle ütles.
29 Ja kuna Juuda käes oli rahalaegas, siis arvasid mõned, et Jeesus ütles talle: ”Osta seda, mis meil on pühadeks vaja,” või et ta pidi midagi vaestele andma.
30 Võtnud leivapala vastu, läks ta otsekohe välja. Ja oli öö.
31 Kui ta oli lahkunud, ütles Jeesus: ”Nüüd saab inimese Pojale osaks austus ja tema kaudu saab osaks austus Jumalale.
32 Ja Jumal ise austab teda ning ta austab teda otsekohe.
33 Armsad lapsed, ma olen veel pisut aega koos teiega. Te hakkate mind otsima, ja nagu ma ütlesin juutidele, ütlen ma praegu teilegi: ’Sinna, kuhu mina lähen, ei saa teie tulla.’
34 Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Nii nagu mina teid olen armastanud, armastage üksteist ka teie.
35 Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.”
36 Siimon Peetrus ütles talle: ”Issand, kuhu sa lähed?” Jeesus vastas: ”Sinna, kuhu ma lähen, ei saa sa mulle praegu järele tulla, aga sa tuled hiljem.”
37 Peetrus ütles talle: ”Issand, miks ma ei saa sulle praegu järele tulla? Ma annan oma hinge sinu eest.”
38 Jeesus vastas: ”Kas sa annad oma hinge minu eest? Ma ütlen sulle, ja see on tõesti tõsi: veel enne, kui kukk kireb, oled sa mind kolm korda salanud.”
