Johannese 21:1–25
21 Pärast seda ilmus Jeesus jälle jüngritele Tiberiase mere ääres, aga ta ilmutas ennast niimoodi.
2 Seal olid üheskoos Siimon Peetrus ja Toomas, keda kutsuti Kaksikuks, ja Naatanael Galilea Kaanast ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngrit.
3 Siimon Peetrus ütles neile: ”Ma lähen kalale.” Nad ütlesid talle: ”Me tuleme samuti koos sinuga.” Nad läksid välja ja astusid paati, kuid sel ööl ei saanud nad midagi.
4 Ent hommiku hakul seisis Jeesus rannal, jüngrid aga ei saanud muidugi aru, et see on Jeesus.
5 Siis ütles Jeesus neile: ”Armsad lapsed, kas teil on midagi süüa?” Nad vastasid talle: ”Ei ole!”
6 Ta ütles neile: ”Heitke võrk paremale poole paati ja te saate.” Siis nad heitsidki, kuid ei suutnud seda enam sisse tõmmata kalade rohkuse tõttu.
7 Seepärast ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: ”See on Issand!” Kui Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, tõmbas ta endale rõiva ümber, sest ta oli alasti,* ja hüppas merre.
8 Aga teised jüngrid tulid väikese paadiga, sest nad polnud kaldast kaugel, kõigest umbes sada meetrit,* vedades järel võrku kaladega.
9 Kui nad aga kaldale tulid, nägid nad puusöega tehtud tuld ja selle peal kala, ning leiba.
10 Jeesus ütles neile: ”Tooge mõned kalad, mis te just püüdsite.”
11 Siimon Peetrus läks seepeale paati ja tõmbas kaldale võrgu, mis oli täis suuri kalu, sada viiskümmend kolm tükki. Ja ehkki neid oli seal nii palju, ei rebenenud võrk katki.
12 Jeesus ütles neile: ”Tulge hommikust sööma.” Ühelgi jüngritest polnud julgust temalt küsida: ”Kes sa oled?”, sest nad teadsid, et see on Issand.
13 Jeesus tuli, võttis leiba ja ulatas neile, samuti kala.
14 See oli nüüd kolmas kord, kui Jeesus ilmus oma jüngritele pärast surmast ülesäratamist.
15 Kui nad olid nüüd hommikust söönud, ütles Jeesus Siimon Peetrusele: ”Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui neid?” Ta vastas temale: ”Jah, Issand, sa tead, et ma olen sinusse kiindunud.” Tema ütles talle: ”Toida mu tallekesi.”
16 Siis ta ütles talle teist korda: ”Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?” Ta vastas temale: ”Jah, Issand, sa tead, et ma olen sinusse kiindunud.” Tema ütles talle: ”Hoia kui karjane mu lambakesi.”
17 Ta ütles talle kolmandat korda: ”Siimon, Johannese poeg, kas sa oled minusse kiindunud?” Peetrus sai kurvaks, et ta ütles talle kolmandat korda: ”Kas sa oled minusse kiindunud?” Seepärast ütles ta talle: ”Issand, sulle on kõik teada, sa tead ju, et ma olen sinusse kiindunud.” Jeesus ütles talle: ”Toida mu lambakesi.
18 Ma ütlen sulle, ja see on tõesti tõsi: kui sa olid noorem, siis sa vöötasid ennast ise ja läksid sinna, kuhu tahtsid. Aga kui sa jääd vanaks, siis sa sirutad oma käed välja ja keegi teine vöötab sind ning viib sind sinna, kuhu sa ei taha.”
19 Nende sõnadega andis ta mõista, millise surmaga Peetrusel tuleb Jumalat austada. Kui ta seda oli öelnud, ütles ta temale: ”Järgi mind ka edaspidi.”
20 Kui Peetrus ümber pöördus, nägi ta järgnemas jüngrit, keda Jeesus armastas ja kes oli õhtusöögi ajal nõjatunud tema rinnale ja öelnud: ”Issand, kes see on, kes su ära annab?”
21 Kui siis Peetrus teda märkas, ütles ta Jeesusele: ”Issand, aga kuidas jääb temaga?”
22 Jeesus ütles talle: ”Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis sinul sellest? Sina järgi mind ka edaspidi.”
23 Seetõttu hakkas vendade hulgas levima kuuldus, et see jünger ei surevatki. Kuid Jeesus ei öelnud talle, et ta ei sure, vaid: ”Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis sinul sellest?”
24 See on see jünger, kes annab tunnistust neist asjadest ning kes need kirja pani, ja me teame, et tema tunnistus vastab tõele.
25 On ju veel palju muid asju, mida Jeesus tegi, ja kui need kõik üksikasjalikult kirja panna, siis ma arvan, et ka kogu maailm ei suudaks mahutada rullraamatuid, mis tuleks kirjutada.
