Johannese 6:1–71
6 Pärast seda läks Jeesus Galilea ehk Tiberiase mere teisele kaldale.
2 Aga talle järgnes suur rahvahulk, kuna nad nägid, milliseid tundemärke ta haigeid tervendades tegi.
3 Jeesus läks üles mäele ja istus sinna maha koos oma jüngritega.
4 Paasa, juutide püha, oli aga lähedal.
5 Kui siis Jeesus tõstis oma silmad ja nägi suurt rahvahulka lähenemas, ütles ta Filippusele: ”Kust me ostame leiba, et need süüa saaksid?”
6 Ent seda ta ütles teda proovile pannes, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha.
7 Filippus vastas talle: ”Isegi kahesaja denaari eest ostetud leibadest ei jätkuks, et igaüks neist natukegi saaks.”
8 Üks tema jüngritest, Siimon Peetruse vend Andreas, ütles talle:
9 ”Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks väikest kala. Kuid mis saab sellest nii paljudele?”
10 Jeesus ütles: ”Las inimesed heidavad maha nagu söömise ajal.” Selles paigas oli palju rohtu. Seepärast heitsidki nad maha, nende seas oli umbes viis tuhat meest.
11 Siis võttis Jeesus leivad, ja olles tänanud, jagas ta need välja neile, kes maas istusid, samuti väikesi kalu, niipalju kui nad tahtsid.
12 Aga kui nende kõhud täis said, ütles ta oma jüngritele: ”Korjake ülejäänud palad kokku, et midagi raisku ei läheks.”
13 Nad korjasidki need kokku ning kaksteist korvi sai täis viie odraleiva palasid, mis sööjatest olid üle jäänud.
14 Kui nüüd inimesed nägid neid tundemärke, mida ta tegi, hakkasid nad rääkima: ”See on tõepoolest see prohvet, kes pidi maailma tulema.”
15 Jeesus aga, teades, et nad kavatsevad tulla ja ta kinni võtta, et teha temast kuningas, läks jälle ära mäele üksindusse.
16 Kui saabus õhtu, läksid ta jüngrid alla mere äärde,
17 astusid paati ja suundusid üle mere Kapernauma poole. Väljas oli nüüd juba pimedaks läinud, aga Jeesus ei olnud ikka veel nende juurde tulnud.
18 Vahepeal tõusid merel lained, sest puhus tugev tuul.
19 Ent kui nad olid sõudnud umbes viis-kuus kilomeetrit,* nägid nad Jeesust kõndimas mere peal ja paadile lähenemas ning lõid kartma.
20 Aga tema ütles neile: ”See olen mina, ärge kartke!”
21 Seepeale tahtsid nad ta paati võtta, ja varsti oligi paat kaldal, kuhu nad olid püüdnud jõuda.
22 Järgmisel päeval nägi mere teisel kaldal seisev rahvahulk, et seal polnud muid paate peale ühe väikese. Nad teadsid, et Jeesus ei olnud läinud paati koos oma jüngritega, vaid üksnes jüngrid olid lahkunud.
23 Aga Tiberiasest tuli paate selle paiga lähedale, kus nad olid söönud leiba pärast seda, kui Issand oli Jumalat tänanud.
24 Kui rahvahulk nägi, et Jeesust ja ta jüngreid polnud seal, läksid nad oma väikestesse paatidesse ja sõitsid Kapernauma Jeesust otsima.
25 Kui nad siis leidsid ta mere teiselt kaldalt, ütlesid nad talle: ”Rabi, millal sa siia jõudsid?”
26 Jeesus vastas neile: ”Ma ütlen teile, ja see on tõesti tõsi: te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tundemärke, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis.
27 Tehke tööd mitte selle toidu nimel, mis rikneb, vaid selle toidu nimel, mis ei rikne ja annab igavese elu. Seda annab teile inimese Poeg, sest tema peale on Isa, Jumal ise, pannud oma heakskiidu pitseri.”
28 Selle peale küsisid nad temalt: ”Mida me peame ette võtma, et teha Jumalale meelepäraseid tegusid?”
29 Jeesus vastas neile: ”Jumalale meelepärane tegu on see, et te usute sellesse, kelle Tema on saatnud.”
30 Aga nad ütlesid talle: ”Mis tundemärgi sa teed, et me näeksime seda ja usuksime sind? Millise teo sa teed?
31 Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nagu on kirjutatud: ’Ta andis neile süüa leiba taevast’.”
32 Siis ütles Jeesus neile: ”Ma ütlen teile, ja see on tõesti tõsi: Mooses ei andnud teile leiba taevast, kuid minu Isa annab teile tõelise leiva taevast.
33 Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.”
34 Seepeale ütlesid nad talle: ”Isand, anna meile alati seda leiba.”
35 Jeesus ütles neile: ”Mina olen eluleib. Kes tuleb minu juurde, ei tunne kunagi nälga, ja kes minusse usku üles näitab, ei tunne kunagi janu.
36 Aga nagu ma olen teile öelnud: te olete mind näinud, kuid siiski ei usu.
37 Kõik, kelle Isa mulle annab, tulevad minu juurde, ja kes tuleb minu juurde, seda ma ei aja kunagi ära;
38 sest ma ei ole tulnud taevast alla täitma mitte oma tahet, vaid selle tahet, kes mu on saatnud.
39 See on tema tahe, kes mind saatis, et ma ei kaotaks kedagi kõigist neist, kelle ta mulle on andnud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval.
40 Sest see on mu Isa tahe, et igaühel, kes näeb Poega ja temasse usku üles näitab, oleks igavene elu, ja ma äratan ta üles viimsel päeval.”
41 Siis hakkasid juudid tema vastu nurisema, sest ta ütles: ”Mina olen see leib, mis on tulnud alla taevast”,
42 ja nad hakkasid ütlema: ”Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb: ’Ma olen tulnud alla taevast’?”
43 Jeesus vastas neile: ”Jätke see omavaheline nurin.
44 Keegi ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on mu saatnud; ja ma äratan ta üles viimsel päeval.
45 Prohvetites on kirjutatud: ’Siis on nad kõik Jehoova poolt õpetatud.’ Igaüks, kes on Isalt kuulnud ja õppinud, tuleb minu juurde.
46 See ei tähenda, et keegi inimestest oleks Isa näinud. Ainult tema, kes on tulnud Jumala juurest, on Isa näinud.
47 Ma ütlen teile, ja see on tõesti tõsi: kes usub, sellel on igavene elu.
48 Mina olen eluleib.
49 Teie esiisad sõid kõrbes mannat ja siiski surid.
50 See siin on leib, mis tuleb alla taevast, et kes tahes võiks seda süüa ja mitte surra.
51 Mina olen elav leib, mis on taevast alla tulnud, ja kes seda leiba sööb, elab igavesti. Ja õigupoolest leib, mille ma annan, et maailm võiks elada, on minu liha.”
52 Siis läksid juudid omavahel ägedalt vaidlema ja ütlesid: ”Kuidas saab see mees anda meile süüa oma liha?”
53 Seepeale ütles Jeesus neile: ”Ma ütlen teile, ja see on tõesti tõsi: kui te ei söö inimese Poja liha ega joo tema verd, siis ei ole teil elu enestes.
54 Kes sööb minu liha ja joob minu verd, sellel on igavene elu, ja ma äratan ta üles viimsel päeval,
55 sest minu liha on tõeline toit ja minu veri on tõeline jook.
56 Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb ühtseks minuga ja mina temaga.
57 Just nagu mind saatis elav Isa ja mina elan tänu Isale, nii saab ka see, kes mind sööb, elu tänu minule.
58 See on leib, mis on taevast alla tulnud. See ei ole selline, mida teie esiisad sõid ja siiski surid. Kes seda leiba sööb, elab igavesti.”
59 Nii ta rääkis, kui ta õpetas rahvakogunemisel Kapernaumas.
60 Kuulnud seda, ütlesid paljud tema jüngrid: ”See kõne on šokeeriv. Kes suudab seda kuulata?”
61 Aga Jeesus, kes teadis sisimas, et ta jüngrid selle üle nurisevad, ütles neile: ”Kas see paneb teid komistama?*
62 Mis te veel siis teeksite, kui näeksite inimese Poega minevat üles sinna, kus ta enne oli?
63 Just vaim annab elu, lihast pole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja on elu.
64 Kuid teie seas on mõned, kes ei usu.” Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes ta ära annab.
65 Ta jätkas: ”Sellepärast ma ütlesingi teile, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa.”
66 Seepeale pöördusid paljud tema jüngrid tagasi oma endise tegevuse juurde ega käinud enam koos temaga.
67 Siis ütles Jeesus neile kaheteistkümnele: ”Kas ka teie tahate ära minna?”
68 Siimon Peetrus vastas talle: ”Issand, kelle juurde oleks meil minna? Sinul on igavese elu sõnad
69 ja me oleme hakanud uskuma ja saanud teada, et sina oled Jumala Püha.”
70 Jeesus vastas neile: ”Eks valinud ju mina teid kahtteistkümmet? Ometi on üks teie seast laimaja.”*
71 Seda ütles ta aga Juuda, Siimon Iskarioti poja kohta, sest see kavatses teda reeta, olgugi et ta oli üks kaheteistkümnest.
Allmärkused
^ S-s ”kakskümmend viis või kolmkümmend staadioni”. Vt lisa 13.
^ Või ”Kas te panete seda pahaks?”.
^ Või ”kurat”.
