Luuka 6:1–49
6 Ühel hingamispäeval juhtus ta minema läbi viljapõldude ning tema jüngrid katkusid ja sõid viljapäid, hõõrudes neid käte vahel.
2 Seepeale ütlesid mõned variserid: ”Miks te teete seda, mis pole hingamispäeval lubatud?”
3 Aga Jeesus vastas neile: ”Kas te pole kunagi lugenud, mida Taavet tegi, kui temal ja ta meestel nälg oli?
4 Kuidas ta läks Jumala kotta ja sai sealt ettepanemisleivad ning sõi ja andis ka meestele, kes olid koos temaga, kuigi neid pole lubatud süüa kellelgi muul kui ainult preestritel?”
5 Ja ta ütles neile veel: ”Inimese Poeg on hingamispäeva Isand.”
6 Ühel teisel hingamispäeval läks ta sünagoogi ja hakkas õpetama. Ja seal oli mees, kelle parem käsi oli kuivetunud.
7 Kirjatundjad ja variserid jälgisid teda nüüd teraselt, et näha, kas ta tervendab hingamispäeval, et leida mingi võimalus teda süüdistada.
8 Ehkki ta teadis nende mõtteid, ütles ta ometi kuivetunud käega mehele: ”Tõuse püsti ja seisa siia keskele.” See tõusiski ja jäi seisma.
9 Siis ütles Jeesus neile: ”Ma küsin teilt: kas hingamispäeval on lubatud teha head või teha halba, hinge* päästa või hävitada?”
10 Ja vaadanud neid kõiki enda ümber, ütles ta mehele: ”Siruta oma käsi välja.” Too tegigi seda ja ta käsi sai terveks.
11 Aga nad said maruvihaseks ja hakkasid omavahel arutama, mida nad küll saaksid Jeesusele teha.
12 Neil päevil läks ta mäele palvetama ja veetis terve öö Jumala poole palvetades.
13 Aga kui saabus päev, kutsus ta oma jüngrid enda juurde ja valis nende hulgast kaksteist ning nimetas nad apostliteks:*
14 Siimoni, kelle ta oli nimetanud ka Peetruseks, ja tema venna Andrease ning Jaakobuse ja Johannese ning Filippuse ja Bartolomeuse
15 ning Matteuse ja Toomase ning Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Siimoni, keda hüütakse innukaks,
16 ja Juuda, Jaakobuse poja, ja Juudas Iskarioti, kellest sai reetur.
17 Ja ta tuli koos nendega alla ja peatus tasases paigas ning seal oli suur hulk tema jüngreid ja palju inimesi kõikjalt Judeast ja Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt, kes olid tulnud teda kuulama ja oma haigustest terveks saama.
18 Isegi need, keda vaevasid ebapuhtad vaimud, tehti terveks.
19 Ja kogu rahvahulk püüdis teda puudutada, sest temast väljuv jõud tegi nad kõik terveks.
20 Ja ta tõstis silmad oma jüngrite poole ja hakkas rääkima:
”Õnnelikud olete teie, vaesed, sest teile kuulub Jumala kuningriik.
21 Õnnelikud olete teie, kellel praegu on nälg, sest teie saate küllaga.
Õnnelikud olete teie, kes praegu nutate, sest teie saate naerda.
22 Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid solvavad ja panevad teie nime põlu alla inimese Poja pärast.
23 Olge sel päeval rõõmsad ja hüpake, sest vaata, teie tasu on suur taevas, kuna sedasama on nende esiisad teinud prohvetitele.
24 Aga häda teile, rikkad, sest teil on oma lohutus juba täiel määral käes!
25 Häda teile, kellel praegu on küllaga, sest teile tuleb nälg!
Häda teile, kes te praegu naerate, sest teie saate leinata ja nutta!
26 Häda teile, kui kõik inimesed teist hästi räägivad, sest samamoodi tegid nende esiisad valeprohvetitele!
27 Aga mina ütlen teile, kes te kuulate: armastage jätkuvalt oma vaenlasi, tehke ikka head neile, kes teid vihkavad,
28 õnnistage* üha neid, kes teid neavad, palvetage aina nende eest, kes teid solvavad.
29 Kes lööb sind vastu üht põske, sellele paku ka teine; ja kes võtab ära su pealisrõiva, sellele ära keela alusrõivastki.*
30 Anna igaühele, kes sinult palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära küsi seda tagasi.
31 Ja nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile.
32 Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tänu te siis väärite? Sest isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad.
33 Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, tõesti, mis tänu te siis väärite? Isegi patused teevad sedasama.
34 Samuti, kui te laenate ilma intressita neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tänu te siis väärite? Isegi patused annavad patustele intressita laenu, et nad sama palju tagasi saaksid.
35 Vastupidi, jätkake oma vaenlaste armastamist ja neile hea tegemist ja intressita laenamist, lootmata midagi tagasi saada; siis on teie tasu suur ja te olete Kõigekõrgema pojad, sest tema on lahke tänamatute ja kurjade vastu.
36 Olge alati halastavad, nii nagu teie Isa on halastav.
37 Peale selle ärge enam mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut; ning ärge enam mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka. Laske vabaks, ja teidki lastakse vabaks.*
38 Andke jätkuvalt, ja inimesed annavad teile. Nad kallavad teie rüppe hea mõõdu, mis on tihedaks vajutatud, raputatud ja kuhjaga täis. Sest millise mõõduga teie mõõdate, sellisega mõõdetakse teile ka tagasi.”
39 Siis rääkis ta neile ka piltliku näite: ”Ega pime või juhtida pimedat? Kas mitte nad mõlemad ei kuku auku?
40 Õpilane pole üle oma õpetajast, aga igaüks, kes on täiuslikult õpetatud, on oma õpetaja sarnane.
41 Miks sa siis näed pindu, mis on su venna silmas, aga ei märka palki, mis on su enda silmas?
42 Kuidas sa saad öelda oma vennale: ’Vend, las ma tõmban välja pinnu sinu silmast’, kui sa ei näe samal ajal palki, mis on su enda silmas? Sa silmakirjatseja! Esmalt tõmba palk välja omast silmast ning siis sa näed selgelt ja saad tõmmata välja pinnu, mis on su venna silmas.
43 Sest ei ole head puud, mis kannaks mäda vilja, ega jälle mäda puud, mis kannaks head vilja.
44 Sest iga puud tuntakse tema viljast. Näiteks ei korjata ju viigimarju okastaimedelt ega lõigata viinamarju okaspõõsastelt.
45 Hea inimene toob oma südame heast tagavarast esile head, aga halb inimene toob oma südame halvast tagavarast esile halba; sest mida süda on täis, sellest suu räägib.
46 Miks te siis hüüate mind: ’Issand! Issand!’, aga ei tee nõnda, nagu ma ütlen?
47 Igaüks, kes tuleb minu juurde ja kuuleb mu sõnu ning teeb nende järgi — ma näitan teile, kelle sarnane ta on:
48 ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas sügavale ja rajas vundamendi kaljule. Kui siis tõusis tulvavesi, sööstis jõgi vastu seda maja, aga ei suutnud seda kõigutada, sest see oli hästi ehitatud.
49 Teisest küljest see, kes kuuleb ega tee, on inimese sarnane, kes ehitas maja maapinnale ilma vundamendita. Jõgi sööstis vastu seda ning see varises otsekohe kokku, ja selle maja häving oli suur.”
Allmärkused
^ Või ”elu”. Vt lisa 7.
^ Kr a·po′sto·los tähendab ”lähetatu”. Vt ka lisa 18.
^ Vt lisa 18.
^ Vt lisa 18 ”riided”.
^ Või ”andke andeks, ja teilegi antakse andeks”.
