Luuka 8:1–56
8 Kohe pärast seda asus ta rändama linnast linna ja külast külla, kuulutades ja rääkides head sõnumit Jumala kuningriigist. Ja need kaksteist olid koos temaga,
2 samuti mõned naised, kes olid saanud terveks kurjadest vaimudest ja haigustest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest oli välja tulnud seitse deemonit,
3 ja Johanna, Herodese majapidaja Kuusase naine, ja Susanna ning palju teisi naisi, kes teenisid neid oma varaga.
4 Kui nüüd suur rahvahulk kokku tuli ja nendega liitusid inimesed, kes tulid tema juurde paljudest linnadest, jutustas ta ühe piltliku näite:
5 ”Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja kui ta külvas, kukkus osa sellest tee äärde ja see tallati maha ning taeva linnud tulid ja sõid selle ära.
6 Muist kukkus kalju peale, ja olles tärganud, kuivas see ära, kuna seal polnud niiskust.
7 Muist kukkus ohakate sekka ning ohakad, mis koos sellega kasvasid, lämmatasid selle ära.
8 Muist kukkus hea maa peale, ja olles tärganud, kandis see vilja sajakordselt.” Seda rääkinud, hüüdis ta: ”Kellel on kõrvad, et kuulata, see kuulaku!”
9 Aga tema jüngrid küsisid temalt, mida see piltlik näide võiks tähendada.
10 Ta ütles: ”Teile on antud aru saada Jumala kuningriigi pühadest saladustest, kuid ülejäänutele on need vaid piltlikud näited, et nad vaadates vaataksid ilmaaegu ja kuuldes ei saaks aru.
11 Ent see piltlik näide tähendab seda: seeme on Jumala sõna.
12 Tee äärde külvatud on need, kes on kuulnud, siis aga tuleb Kurat ja võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega pääseks.
13 Kalju peale külvatud on need, kes võtavad sõna rõõmuga vastu, kui nad seda kuulevad, aga neil pole juurt; nad usuvad mõnda aega, kuid katsumuste ajal nad langevad ära.
14 Ohakate sekka kukkunud on aga need, kes on kuulnud, ent kuna nad lasevad end kaasa viia selle elu muredel ja rikkusel ja naudingutel, lämbuvad nad täielikult ja nende vili ei saavuta küpsust.
15 Aga hea maa peal on need, kes, olles sõna kuulnud kauni ja hea südamega, säilitavad seda ja kannavad vilja vastupidavusega.
16 Ükski, kes on süüdanud lambi, ei kata seda anumaga kinni ega pane voodi alla, vaid asetab selle lambijalale, et sisenejad näeksid valgust.
17 Sest pole midagi peidetut, mis ei saa avalikuks, ega midagi hoolega varjatut, mis ei saa kunagi teatavaks ega tule kunagi ilmsiks.
18 Seetõttu pöörake tähelepanu sellele, kuidas te kuulate, sest kellel on, sellele antakse juurde, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis ta arvab enesel olevat.”
19 Nüüd tulid ta ema ja vennad tema juurde, kuid rahvahulga pärast ei pääsenud nad tema lähedale.
20 Ent talle teatati: ”Sinu ema ja vennad seisavad väljas ja tahavad sind näha.”
21 Vastuseks ütles ta neile: ”Mu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.”
22 Ühel päeval astus ta koos oma jüngritega paati ning ütles neile: ”Lähme järve teisele kaldale.” Nii asusid nad teele.
23 Aga kui nad sõitsid, jäi ta magama. Nüüd tõusis järvel vali tormituul ning nende paat hakkas veega täituma ja nad sattusid ohtu.
24 Lõpuks läksid nad tema juurde ja ajasid ta üles, öeldes: ”Õpetaja, õpetaja, me hukkume!” Tema tõusis, hurjutas tuult ja veemöllu ning need raugesid ja saabus vaikus.
25 Siis ütles ta neile: ”Kus on teie usk?” Aga neid haaras kartus ja nad imestasid, öeldes üksteisele: ”Kes see küll on, et ta käsutab isegi tuuli ja vett ning need kuuletuvad talle?”
26 Ja nad randusid gerasalaste maal, mis asub Galilea vastaskaldal.
27 Aga kui ta oli maale astunud, tuli linnast talle vastu üks mees, kelles olid deemonid. See ei olnud juba pikemat aega riideid kandnud ega elanud kodus, vaid hauakoobaste juures.
28 Jeesust nähes karjus ta kõvasti ja langes tema ette maha ning ütles valju häälega: ”Mis on mul sinuga tegemist, Jeesus, kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma palun sind, ära mind piina!”
29 (Sest ta oli käskinud ebapuhtal vaimul sellest mehest välja tulla. Oli see ju pikka aega teda oma võimuses hoidnud ning teda oli korduvalt pandud ahelatesse ja jalaraudadesse ja valvatud, aga ta oli ahelad katki rebinud ja deemon oli ajanud teda üksildastesse paikadesse.)
30 Jeesus küsis temalt: ”Mis su nimi on?” Tema ütles: ”Leegion”, sest palju deemoneid oli läinud tema sisse.
31 Ja nad anusid teda korduvalt, et ta ei käsiks neil minna sügavikku.
32 Seal mäe peal oli söömas üsna suur seakari; nii nad anusid teda, et ta lubaks neil minna nende sisse. Ja ta andis neile loa.
33 Siis tulid deemonid inimesest välja ning läksid sigade sisse, ja kari tormas üle järsaku järve ning uppus.
34 Kui aga karjused nägid, mis oli juhtunud, siis nad põgenesid ning rääkisid sellest linnas ja maal.
35 Siis läksid inimesed vaatama, mis oli juhtunud, ja nad tulid Jeesuse juurde ja leidsid selle mehe, kellest deemonid olid välja tulnud, istumas Jeesuse jalgade ees riietatult ja täie mõistuse juures; ja nad hakkasid kartma.
36 Need, kes olid seda näinud, rääkisid neile, kuidas deemonitest vaevatud mees oli terveks saanud.
37 Nii palusid kõik seal kandis gerasalaste maal elavad inimesed, et ta nende juurest ära läheks, sest neid oli haaranud suur hirm. Siis astus ta paati ja pöördus minekule.
38 Ent mees, kellest deemonid olid välja läinud, palus aina, et ta võiks jääda tema juurde, kuid ta saatis mehe ära, öeldes:
39 ”Mine tagasi koju ja jutusta, mida Jumal on sinu heaks teinud.” Mees läkski ära ja kuulutas terves linnas, mida Jeesus oli tema heaks teinud.
40 Kui Jeesus tagasi jõudis, võttis rahvahulk ta lahkesti vastu, sest nad kõik ootasid teda.
41 Aga vaata, tuli mees nimega Jairus, kes oli sünagoogi ülem. Ja ta langes Jeesuse jalgade ette ning hakkas teda anuma, et ta tuleks tema majja,
42 sest ta ainus tütar, kes oli umbes kaksteist aastat vana, oli suremas.
Kui ta oli teel sinna, tunglesid rahvahulgad tema ümber.
43 Ja üks naine, keda oli kaksteist aastat vaevanud verejooks ning keda mitte keegi polnud suutnud terveks ravida,
44 lähenes talle selja tagant ja puudutas tema pealisrõiva narmaid, ning sedamaid lakkas tal verejooks.
45 Siis ütles Jeesus: ”Kes see oli, kes mind puudutas?” Kui kõik seda eitasid, ütles Peetrus: ”Õpetaja, rahvas on hulkadena su ümber ja trügib sulle peale.”
46 Ometi ütles Jeesus: ”Keegi puudutas mind, sest ma tundsin, et jõud läks minust välja.”
47 Nähes, et ta polnud märkamatuks jäänud, tuli see naine värisedes ja langes tema ette maha ning avaldas kõigi inimeste ees põhjuse, miks ta oli teda puudutanud ja kuidas ta oli sedamaid terveks saanud.
48 Aga Jeesus ütles talle: ”Tütar, sinu usk on sind terveks teinud; mine rahuga.”
49 Kui ta alles rääkis, tuli sinna keegi sünagoogi ülema esindajatest ja ütles: ”Su tütar on surnud; ära õpetajat enam tülita.”
50 Seda kuuldes vastas Jeesus talle: ”Ära karda, usu ainult, ja ta pääseb.”
51 Kui ta maja juurde jõudis, ei lubanud ta koos endaga sisse tulla kellelgi peale Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning tüdruku isa ja ema.
52 Aga kõik nutsid ja lõid endale kurbusest vastu rinda. Siis ta ütles: ”Ärge enam nutke, sest tüdruk pole surnud, vaid magab.”
53 Seepeale hakkasid nad tema üle põlglikult naerma, sest nad teadsid, et tüdruk on surnud.
54 Aga ta võttis temal käest kinni ja hüüdis: ”Tüdruk, tõuse üles!”
55 Ja tema vaim* tuli tagasi ning ta tõusis otsekohe, ja Jeesus käskis talle midagi süüa anda.
56 Nüüd valdas tema vanemaid meeletu vaimustus; aga ta keelas neid, et nad juhtunust kellelegi ei räägiks.
Allmärkused
^ Või ”elujõud”.
