Markuse 16:1–20
16 Kui siis hingamispäev oli möödas, ostsid Maarja Magdaleena ja Maarja, Jaakobuse ema, ja Saloome lõhnaaineid, et tulla teda võidma.
2 Ja nädala esimesel päeval väga vara, kui päike oli tõusnud, tulid nad mälestushaua juurde.
3 Ja nad ütlesid üksteisele: ”Kes meil kivi mälestushaua ukse eest ära veeretab?”
4 Aga kui nad üles vaatasid, nägid nad, et kivi oli ära veeretatud, ehkki see oli väga suur.
5 Kui nad mälestushauda astusid, nägid nad paremal pool istumas noort meest, kel oli seljas pikk valge rüü, ja nad jahmusid.
6 Ta ütles neile: ”Ärge olge jahmunud. Te otsite naatsaretlast Jeesust, kes postile löödi. Ta on üles äratatud, teda pole siin. Vaata, siin on koht, kuhu nad ta panid.
7 Aga minge, öelge tema jüngritele ja Peetrusele: ’Ta läheb enne teid Galileasse, seal te näete teda, nii nagu ta teile ütles’.”
8 Kui nad siis välja tulid, põgenesid nad mälestushaua juurest, sest värinad ja tugevad tunded võtsid nende üle võimust. Ja nad ei öelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid.*
LÜHIKE LÕPPSÕNA
Mõned hilisemad käsikirjad ja tõlked sisaldavad Markuse 16:8 järel lühikest lõppsõna:
Aga neile, kes olid Peetruse ümber, rääkisid nad lühidalt kõigest, mida oli kästud. Pärast seda saatis Jeesus ise nende kaudu idast läände püha ja kadumatu sõnumi igavesest päästest.
PIKK LÕPPSÕNA
Mõnedes muistsetes käsikirjades (Codex Alexandrinus, Codex Ephraemi, Codex Bezae) ja tõlgetes (ladinakeelne Vulgata, Syrus Curetonianus, süüriakeelne Pešitta) on lisatud järgmine pikk lõppsõna, kuid seda ei sisalda Codex Sinaiticus, Codex Vaticanus, Codex Syrus Sinaiticus ega mõned varased armeeniakeelsed käsikirjad:
9 Pärast seda, kui ta oli vara nädala esimesel päeval üles tõusnud, ilmus ta kõigepealt Maarja Magdaleenale, kellest ta oli ajanud välja seitse deemonit.
10 See läks ja teatas sellest neile, kes olid olnud koos Jeesusega, kuna need leinasid ja nutsid.
11 Aga kui nad kuulsid, et ta oli saanud elavaks ja et Maarja oli teda näinud, ei uskunud nad seda.
12 Pärast seda ilmus ta teisel kujul kahele nende seast, kui need olid teed käies maale minemas;
13 ja nad tulid tagasi ning teatasid sellest ülejäänutele. Kuid nad ei uskunud neidki.
14 Aga hiljem ilmus ta neile üheteistkümnele, kui nad laua ääres külitasid, ja heitis neile ette nende usupuudust ja südame kangust, sest nad polnud uskunud neid, kes olid näinud teda surmast üles äratatuna.
15 Ja ta ütles neile: ”Minge kogu maailma ja kuulutage head sõnumit kogu loodule.
16 Kes usub ja on ristitud, see saab päästetud, aga kes ei usu, see mõistetakse hukka.
17 Lisaks saadavad neid, kes usuvad, sellised tundemärgid: minu nime kasutades ajavad nad välja deemoneid, räägivad võõraid keeli
18 ja võtavad kätte madusid ning kui nad joovad midagi surmavat, ei tee see neile mingit kahju. Nad panevad oma käed haigete peale ja need saavad terveks.”
19 Kui siis Issand Jeesus oli nendega rääkinud, võeti ta üles taevasse ja ta istus Jumala paremale käele.
20 Nemad aga läksid välja ning kuulutasid kõikjal, samal ajal kui Issand töötas koos nendega ja toetas sõnumit erisuguste tundemärkidega.
Allmärkused
^ 4. saj õpetlased Hieronymus ja Eusebius nõustuvad, et autentne tekst lõpeb sõnadega ”sest nad kartsid”. Mõned käsikirjad lisavad järgmise pika ja lühikese lõppsõna, aga kumbagi neist ei peeta inspireeritud Pühakirja osaks.
