Markuse 2:1–28
2 Kuid mõne päeva pärast läks ta jälle Kapernauma, ja sai teatavaks, et ta on kodus.
2 Seetõttu tulid paljud kokku, koguni nii paljud, et isegi ukse juures polnud enam ruumi, ja ta hakkas neile Jumala sõna rääkima.
3 Ja tema juurde toodi halvatu, keda kandis neli meest.
4 Aga kuna nad ei saanud rahvahulga pärast tuua teda otse Jeesuse juurde, võtsid nad katuse lahti sealt kohalt, kus ta oli, ja olles teinud sinna augu, lasid nad sealt alla kanderaami, millel halvatu lamas.
5 Kui Jeesus nägi nende usku, ütles ta halvatule: ”Mu laps, sinu patud on andeks antud.”
6 Seal olid ka mõned kirjatundjad, kes istusid ja arutlesid oma südames:
7 ”Miks see mees niimoodi räägib? Ta teotab Jumalat. Kes muu saab patte andeks anda kui üksnes Jumal?”
8 Ent Jeesus, kes oma vaimus otsekohe läbi nägi, et nad endamisi sel viisil arutlevad, ütles neile: ”Miks te oma südames sedasi arutlete?
9 Mis on kergem, kas öelda halvatule: ’Sinu patud on andeks antud’ või öelda: ’Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni’?
10 Aga et te teaksite, et inimese Pojal* on voli patte maa peal andeks anda ...” Ta ütles halvatule:
11 ”Ma ütlen sulle: tõuse üles, võta oma kanderaam ja mine koju.”
12 Seepeale tõusis ta üles, võttis otsekohe oma kanderaami ja kõndis nende kõigi nähes välja, nii et kõik olid lausa vaimustuses ja ülistasid Jumalat, öeldes: ”Midagi sellist pole me kunagi näinud.”
13 Taas läks ta välja mere äärde; ja rahvast aina tuli tema juurde ja ta hakkas neid õpetama.
14 Aga kui ta edasi läks, märkas ta Leevit, Alfeuse poega, istumas maksukontoris, ja ta ütles talle: ”Järgi mind!” See tõusiski ja järgnes talle.
15 Hiljem külitas Jeesus laua ääres tema majas ning palju maksukogujaid ja patuseid külitas koos tema ja ta jüngritega, sest neid oli seal palju, ning nad hakkasid teda järgima.
16 Kui aga variseride kirjatundjad nägid, et ta sööb koos patuste ja maksukogujatega, hakkasid nad tema jüngritele ütlema: ”Kas ta sööb koos maksukogujate ja patustega?”
17 Seda kuuldes ütles Jeesus neile: ”Arsti ei vaja mitte tugevad, vaid haiged. Ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.”
18 Johannese jüngritel ja variseridel oli tavaks paastuda. Nii nad tulid ja ütlesid talle: ”Miks Johannese jüngrid ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?”
19 Jeesus vastas neile: ”Kas siis peigmehe sõbrad saavad paastuda sel ajal, kui peigmees on nendega? Niikaua kui peigmees on koos nendega, ei saa nad paastuda.
20 Aga päevad tulevad, mil peigmees võetakse neilt ära, ja siis, sel päeval, nad paastuvad.
21 Keegi ei õmble vanale pealisrõivale paigaks vanutamata* riidelappi; muidu tõmbub uus riie vana küljes kokku ja rebenenud koht läheb veel hullemaks.
22 Samuti ei pane keegi uut veini vanadesse nahklähkritesse; muidu ajab vein lähkrid lõhki ja nii vein kui ka lähkrid lähevad raisku. Uus vein pannakse hoopis uutesse lähkritesse.”
23 Ühel hingamispäeval juhtus, et ta läks läbi viljapõldude ja ta jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma.
24 Siis läksid variserid talle ütlema: ”Vaata ometi! Miks nad teevad hingamispäeval seda, mis pole lubatud?”
25 Aga tema ütles neile: ”Kas te pole kunagi lugenud, mida tegi Taavet, kui tal oli puudus ja nälg, samuti meestel, kes olid koos temaga?
26 Kuidas ta läks Jumala kotta, nagu räägib jutustus peapreester Ebjatarist, ja sõi ära ettepanemisleivad, mida pole lubatud süüa kellelgi peale preestrite, ning andis osa ka meestele, kes olid koos temaga?”
27 Ja ta ütles neile veel: ”Hingamispäev on tehtud inimese pärast, mitte inimene hingamispäeva pärast;
28 seega on inimese Poeg ka hingamispäeva Isand.”
