Matteuse 21:1–46
21 Kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja saabusid Betfagesse Õlimäel, saatis Jeesus teele kaks jüngrit,
2 öeldes neile: ”Minge sinna külla, mis eemalt paistab, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli koos säluga. Päästke need lahti ja tooge minu juurde.
3 Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: ’Issandal on neid vaja.’ Seepeale annab ta need otsekohe.”
4 See kõik leidis aset, et läheks täide prohveti kaudu öeldu:
5 ”Öelge Siioni tütrele: ’Vaata, sinu Kuningas tuleb su juurde. Ta on tasase meelega ja istub eesli seljas, jah, sälu seljas, koormalooma poja seljas’.”
6 Jüngrid asusidki teele ja tegid täpselt nii, nagu Jeesus oli neid käskinud.
7 Ja nad tõid eesli ja sälu ning panid nende üle oma pealisriided ja ta istus nende peale.
8 Enamik rahvast laotas oma pealisriided tee peale, samal ajal hakkasid teised puudelt oksi raiuma ja neid teele laotama.
9 Ja rahvahulgad, kes käisid tema ees ja taga, hüüdsid aina: ”Me palume, päästa Taaveti Poeg! Õnnistatud on see, kes tuleb Jehoova nimel! Päästa ta, me palume sind, kes oled ülal kõrgustes!”
10 Kui ta jõudis Jeruusalemma, läks kogu linn kihama ja ütles: ”Kes see on?”
11 Rahva hulgas räägiti: ”Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist!”
12 Ja Jeesus läks templisse ning ajas välja kõik, kes templis müüsid ja ostsid, ning lükkas ümber rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.
13 Ja ta ütles neile: ”Kirjutatud on: ’Minu koda hakatakse hüüdma palvekojaks’, aga teie teete selle röövlikoopaks!”
14 Templis tuli tema juurde pimedaid ja lombakaid ning ta tegi nad terveks.
15 Kui peapreestrid ja kirjatundjad nägid tema imelisi tegusid ning poisse, kes templis hüüdsid: ”Me palume, päästa Taaveti Poeg!”, said nad pahaseks
16 ja ütlesid talle: ”Kas sa kuuled, mida need ütlevad?” Jeesus vastas neile: ”Jah, kuulen. Kas te pole iial lugenud: ’Pisikeste laste ja imikute suust oled sa valmistanud kiituse’?”
17 Ja jätnud nad sinnapaika, läks ta linnast välja Betaaniasse ja ööbis seal.
18 Varahommikul linna tagasi tulles tundis ta nälga.
19 Ja märganud tee ääres viigipuud, läks ta selle juurde. Aga kuna ta ei leidnud sealt muud kui ainult lehti, ütles ta puule: ”Ärgu enam iial tulgu sinust vilja!” Ja viigipuu kuivas otsekohe.
20 Seda nähes imestasid jüngrid ja ütlesid: ”Kuidas see viigipuu küll kohe ära kuivas?”
21 Jeesus vastas neile: ”Ma ütlen teile, ja see on tõsi: kui te vaid usuksite ega kahtleks, siis te ei teeks mitte ainult seda, mida mina tegin viigipuuga, vaid kui te ütleksite sellele mäele: ’Tõuse paigast ja lange merre’, siis see ka juhtuks.
22 Ja kõik, mille pärast te usus palvetate, seda te ka saate.”
23 Kui ta oli läinud templisse, tulid peapreestrid ja rahva vanemad tema juurde, kui ta õpetas, ja ütlesid: ”Mis õigusega sa neid tegusid teed? Ja kes on sulle selle voli andnud?”
24 Jeesus vastas neile: ”Ka mina tahan teilt ühte asja küsida. Kui te mulle vastate, siis ütlen minagi teile, mis õigusega ma neid tegusid teen.
25 Kust oli pärit Johannese ristimine, kas taevast või inimestest?” Nemad aga hakkasid omavahel arutama: ”Kui me ütleme: ’Taevast’, siis ta ütleb meile: ’Miks te siis teda ei uskunud?’
26 Aga kui me ütleme: ’Inimestest’, siis tuleb meil karta rahvast, sest kõik peavad Johannest prohvetiks.”
27 Seepärast vastasid nad Jeesusele: ”Meie ei tea.” Tema aga kostis neile: ”Ega minagi siis teile ütle, mis õigusega ma neid tegusid teen.
28 Mis te arvate? Ühel mehel oli kaks poega. Ta läks esimese juurde ja ütles talle: ’Laps, mine täna viinamarjaistandusse tööle.’
29 See vastas talle: ’Hea küll, isand’, aga ei läinud.
30 Ta läks ka teise juurde ja ütles sedasama. Too aga vastas: ’Ma ei taha.’ Pärast ta kahetses ja läks siiski.
31 Kumb neist kahest täitis isa tahet?” Nad vastasid: ”Viimane.” Jeesus ütles neile: ”Ma ütlen teile, ja see on tõsi, et maksukogujad ja prostituudid saavad enne teid Jumala kuningriiki.
32 Sest Johannes tuli ja näitas teile õiguse teed, aga teie ei uskunud teda. Ent maksukogujad ja prostituudid uskusid teda ja teie, ehkki te seda nägite, ei tundnud hiljemgi kahetsust ega hakanud teda uskuma.
33 Kuulake teist piltlikku näidet. Oli üks inimene, majaperemees, kes rajas viinamarjaistanduse ja tegi selle ümber aia ja kaevas sinna surutõrre ja ehitas torni ning andis aednike kätte rendile ja rändas ise võõrsile.
34 Kui saagiaeg lähenes, saatis ta orjad aednike juurde oma viljade järele.
35 Ent aednikud võtsid tema orjad kinni ning ühte nad peksid, teise tapsid, kolmanda viskasid kividega surnuks.
36 Taas saatis ta teised orjad, rohkem kui esimesi, aga nad tegid nendega sedasama.
37 Viimaks saatis ta nende juurde oma poja, öeldes: ’Küllap nad mu pojast lugu peavad.’
38 Poega nähes aga rääkisid aednikud omavahel: ’See on pärija. Tulge, tapame ta ära, siis saame tema pärandi endale!’
39 Niisiis võtsid nad ta kinni, viskasid istandusest välja ja tapsid ära.
40 Kui nüüd istanduse omanik tuleb, mida ta nende aednikega teeb?”
41 Nad ütlesid talle: ”Kuna nad on kurjad, siis hukkab ta nad kurjal kombel ja rendib viinamarjaistanduse välja teistele aednikele, kes annavad talle vilju, kui selleks on õige aeg.”
42 Jeesus ütles neile: ”Kas te pole iial pühakirjast lugenud: ’Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud peamiseks nurgakiviks.* Jehoova käest on see tulnud ja on imeline meie silmis’?
43 Seepärast ma ütlen teile: Jumala kuningriik võetakse teilt ära ja antakse rahvale, kes kannab selle vilja.
44 Ja kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks. Ja kelle peale see kivi kukub, selle teeb see pihuks ja põrmuks.”
45 Kui nüüd peapreestrid ja variserid olid neid piltlikke näiteid kuulnud, taipasid nad, et ta rääkis neist.
46 Ja ehkki nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kartsid nad rahvahulki, sest need pidasid teda prohvetiks.
Allmärkused
^ Kreeka väljend viitab ehitise kahe seina vahelise nurga kõige ülemisele kivile.
