Matteuse 26:1–75
26 Kui nüüd Jeesus oli kõnelnud kõike seda, ütles ta oma jüngritele:
2 ”Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha* ja inimese Poeg antakse postile lüüa.”
3 Siis peapreestrid ja rahva vanemad kogunesid ülempreester* Kaifase siseõue
4 ja pidasid üheskoos nõu, kuidas Jeesus pettuse abil kinni võtta ja ära tappa.
5 Ent nad ütlesid: ”Mitte pühade ajal, et rahva seas rahutusi ei tekiks.”
6 Kui Jeesus oli parajasti Betaanias, endise pidalitõbise Siimoni majas,
7 tuli tema juurde keegi naine, kaasas alabasterpudel kalli healõhnalise õliga, ning hakkas valama seda talle pea peale, kui ta laua ääres külitas.
8 Seda nähes said jüngrid pahaseks ja ütlesid: ”Milleks küll see raiskamine?
9 Selle oleks võinud ju kallilt maha müüa ja raha vaestele anda.”
10 Teades, millest nad räägivad, ütles Jeesus neile: ”Miks te tahate seda naist kurvastada? Ta on teinud mulle kauni teo.
11 Sest vaeseid on alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.
12 Sest valades minu ihu peale seda healõhnalist õli, valmistas see naine mind ette matmiseks.
13 Ma ütlen teile, ja see on tõsi: kus tahes kogu maailmas head sõnumit kuulutatakse, räägitakse ka selle naise teost tema mälestuseks.”
14 Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, peapreestrite juurde
15 ja ütles: ”Mis te mulle annate, kui ma ta teie kätte annan?” Nad pakkusid talle kolmkümmend hõbetükki.
16 Sellest ajast peale otsis ta soodsat võimalust, et teda ära anda.
17 Hapnemata leibade püha esimesel päeval* tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: ”Kus sa tahad, et me teeksime sulle ettevalmistusi paasatoidu söömiseks?”
18 Tema sõnas: ”Minge linna selle ja selle juurde ning öelge talle: ’Õpetaja ütleb: ”Mulle määratud aeg on lähedal; ma pean paasapüha koos oma jüngritega sinu pool” ’.”
19 Ja jüngrid tegidki nii, nagu Jeesus neid oli käskinud, ja seadsid paasapühaks kõik valmis.
20 Kui nüüd õhtu kätte jõudis, külitas ta laua ääres koos kaheteistkümne jüngriga.
21 Söömise ajal ütles ta: ”Ma ütlen teile, ja see on tõsi: üks teie seast annab mu ära.”
22 Seepeale said nad väga kurvaks ja hakkasid üksteise järel temalt küsima: ”See pole mina, ega ju, Issand?”
23 Tema vastas: ”Kes oma käe koos minuga kaussi pistab, annab mu ära.
24 Tõsi, inimese Poeg läheb ära, nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kelle kaudu inimese Poeg ära antakse! Talle oleks parem, kui ta poleks üldse sündinudki.”
25 Vastuseks kostis Juudas, kes kavatses ta ära anda: ”Rabi, ega see ometi mina ole?” Ta vastas talle: ”Sa ise ütlesid seda.”
26 Kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, ja esitanud tänupalve,* murdis seda ning andis jüngritele, öeldes: ”Võtke, sööge. See tähendab* minu keha.”
27 Samuti võttis ta karika, ja olles tänanud, andis selle neile ja ütles: ”Jooge kõik sellest,
28 sest see tähendab minu ’lepinguverd’, mis peab valatama paljude eest pattude andeksandmiseks.
29 Aga ma ütlen teile, et nüüdsest ei joo ma enam midagi, mis on valmistatud viinapuu viljast, kuni päevani, mil ma joon uut veini koos teiega oma Isa kuningriigis.”
30 Viimaks, kui nad olid ülistuslaule laulnud, läksid nad välja Õlimäele.
31 Siis Jeesus ütles neile: ”Täna öösel saab see, mis minuga juhtub, teile kõigile komistuseks, sest on kirjutatud: ’Ma löön karjast ja karja lambad pillutatakse laiali.’
32 Aga pärast seda, kui mind on üles äratatud, lähen ma Galileasse ja ootan teid.”
33 Aga Peetrus vastas talle: ”Kuigi kõik teised komistavad selle tõttu, mis sinuga juhtub, ei komista mina mitte iial!”
34 Jeesus ütles talle: ”Ma ütlen sulle, ja see on tõsi: täna öösel, enne kui kukk kireb, salgad sa mind kolm korda.”
35 Peetrus ütles talle: ”Isegi kui ma peaksin koos sinuga surema, ei salga ma sind mingil juhul!” Sedasama ütlesid ka kõik teised jüngrid.
36 Siis tuli Jeesus koos nendega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks, ja ütles jüngritele: ”Istuge siin, kuni ma lähen ja palvetan.”
37 Ja ta võttis endaga kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning hakkas tundma kurvastust ja teravat hingevalu.
38 Siis ta ütles neile: ”Mu hing on ääretult kurb, surmani kurb. Jääge siia ja püsige valvel koos minuga.”
39 Ja läinud veidi maad edasi, heitis ta silmili maha ning palvetas, öeldes: ”Mu Isa, kui on võimalik, siis las see karikas* läheb minust mööda. Ometi mitte nagu mina tahan, vaid nagu sina tahad.”
40 Ja ta tuli jüngrite juurde ja leidis nad magamast ning ütles Peetrusele: ”Nii te siis ei suutnud üht tundigi koos minuga valvata?
41 Püsige valvel ja palvetage üha, et te kiusatusse ei satuks. Vaim on küll valmis, aga liha on nõrk.”
42 Taas, teist korda läks ta ära ja palvetas, öeldes: ”Mu Isa, kui pole võimalik, et see karikas läheks mööda, ilma et ma sellest jooksin, siis sündigu sinu tahe.”
43 Ja ta tuli taas ja leidis nad magamast, sest nende silmad olid unest rasked.
44 Nii jättis ta nad sinna ning läks jälle ära ja palvetas kolmandat korda, lausudes uuesti needsamad sõnad.
45 Siis tuli ta jüngrite juurde ja ütles neile: ”Nüüd, sellisel ajal te magate ja puhkate! Vaata, tund on lähedal, mil inimese Poeg reedetakse ja antakse patuste kätte.
46 Tõuske üles, lähme! Vaata, minu äraandja on lähedal.”
47 Kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli peapreestrite ja rahva vanemate juurest Juudas, üks kaheteistkümnest, ja koos temaga suur rahvahulk mõõkade ja nuiadega.
48 Aga tema äraandja oli leppinud nendega kokku märguande, öeldes: ”Keda ma suudlen, see ta on, tema võtkegi vahi alla.”
49 Ja läinud otsejoones Jeesuse juurde, lausus ta: ”Tere, rabi!” ja andis talle väga hellalt suud.
50 Jeesus aga ütles talle: ”Kulla mees, miks sa siin oled?” Siis nad tulid ning haarasid Jeesusest kinni ja võtsid ta vahi alla.
51 Aga vaata, üks neist, kes olid Jeesusega, sirutas käe, ning tõmmanud oma mõõga, lõi ülempreestri orja ja raius sel kõrva ära.
52 Siis Jeesus ütles talle: ”Pane mõõk oma kohale tagasi, sest kõik, kes mõõga haaravad, mõõga läbi ka hukkuvad.
53 Või arvad sa, et ma ei või oma Isa paluda, et ta saadaks mulle kohe praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?
54 Ent kuidas läheks siis täide pühakirjas öeldu, et see nii peab sündima?”
55 Samal tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: ”Kas te olete tulnud minu vastu mõõkade ja nuiadega, et mind kinni võtta nagu mõnd röövlit? Ma olen päevast päeva istunud templis ja õpetanud, aga te pole mind vahi alla võtnud.
56 Kuid see kõik on toimunud, et prohvetite kirjutatu täide läheks.” Siis jätsid kõik jüngrid ta maha ja põgenesid.
57 Need, kes Jeesuse vahi alla võtsid, viisid ta ülempreester Kaifase juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad.
58 Aga Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri siseõueni, ja läinud sisse, istus ta seal koos teenijatega, et näha, millega asi lõpeb.
59 Vahepeal otsisid peapreestrid ja kogu süneedrium* valetunnistust Jeesuse vastu, et nad saaksid ta hukata,
60 kuid ei leidnud ühtki, ehkki palju valetunnistajaid astus ette. Pärastpoole astusid ette kaks
61 ja ütlesid: ”See inimene on öelnud: ’Ma võin Jumala templi maha lammutada ja kolme päevaga üles ehitada’.”
62 Seepeale tõusis ülempreester püsti ja ütles temale: ”Kas sa ei vastagi? Mis sul on öelda selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?”
63 Aga Jeesus vaikis. Seepärast ütles ülempreester talle: ”Vannu elava Jumala nimel, et sa räägid tõtt, ja ütle meile, kas sa oled Kristus, Jumala Poeg!”
64 Jeesus vastas talle: ”Sa ise ütlesid seda. Aga mina ütlen teile: siitpeale te näete inimese Poega istumas väe* paremal käel ja tulemas taeva pilvede peal.”
65 Siis käristas ülempreester oma pealisriided lõhki ja ütles: ”Ta on teotanud Jumalat! Mis tunnistajaid meil veel vaja on? Vaata, nüüd te kuulsite jumalateotust!
66 Mis te arvate?” Nad vastasid: ”Ta on surma väärt!”
67 Siis nad sülitasid talle näkku ja peksid teda rusikatega. Teised lõid talle vastu nägu,
68 öeldes: ”Sina, Kristus, ütle meile prohvetlikult, kes sind lõi?”
69 Aga Peetrus istus väljas siseõues. Ja tema juurde tuli üks teenijatüdruk, kes ütles: ”Ka sina olid koos selle galilealase Jeesusega!”
70 Ent tema salgas seda kõigi ees, öeldes: ”Ma ei tea, millest sa räägid.”
71 Kui ta oli läinud välja väravahoone juurde, märkas teda üks teine tüdruk ja ütles neile, kes seal olid: ”See mees oli koos naatsaretlase Jeesusega.”
72 Ja tema salgas jälle, kinnitades vandega: ”Ma ei tunne seda inimest!”
73 Natukese aja pärast tulid need, kes seal seisid, Peetruse juurde ja ütlesid talle: ”Muidugi oled ka sina nende hulgast, sest juba su keelemurre annab su ära.”
74 Siis ta hakkas needma ja vanduma: ”Ma ei tunne seda inimest!” Ja otsekohe kires kukk.
75 Siis meenusid Peetrusele Jeesuse sõnad ”Enne kui kukk kireb, salgad sa mind kolm korda”. Ja ta läks välja ning nuttis kibedasti.
Allmärkused
^ Vt lisa 18.
^ Vt lisa 18.
^ Või ”üks päev enne hapnemata leibade püha”. Jeesuse ajaks oli paasapüha (14. niisan) hapnemata leibade pühaga (15.—21. niisan) juba nii tihedalt seotud, et mõnikord peeti seda selle osaks.
^ S-s ”õnnistanud”.
^ S-s ”on”; kr e·stin; siin kujutamise, sümboliseerimise tähenduses.
^ Karikas sümboliseerib siin Jumala tahet, et ta lubas Jeesusel surra, mõistetuna vääralt süüdi jumalateotuses.
^ Või ”sanhedrin”; juudi rahvuslik nõukogu ja kõrgeim kohtuorgan. Vt ka lisa 18.
^ Või ”Vägeva”.
