Roomlastele 8:1–39
8 Seepärast ei saa need, kes on ühtsed Kristus Jeesusega, hukkamõistu osaliseks.
2 Sest vaimu seadus, selle vaimu, mis annab Kristus Jeesusega seotud elu, on vabastanud teid patu ja surma seadusest.
3 Sest kuna Seadus oli võimetu, olles nõrk liha tõttu, siis Jumal, saates omaenda Poja patuse liha sarnasuses ja patu kõrvaldamiseks, mõistis patu hukka lihas,
4 et Seaduse õiged nõuded oleksid täidetud meis, kes me ei käi mitte liha järgi, vaid vaimu järgi.
5 Sest need, kes käivad liha järgi, suunavad oma mõtted lihalikele asjadele, aga need, kes käivad vaimu järgi, vaimsetele asjadele.
6 Sest liha mõtteviis tähendab surma, aga vaimu mõtteviis tähendab elu ja rahu;
7 sest liha mõtteviis tähendab vaenu Jumalaga, kuna liha ei allu Jumala seadusele ega saagi alluda.
8 Seega need, kes käivad kooskõlas lihaga, ei saa olla Jumalale meelepärased.
9 Kuid teie ei käi kooskõlas lihaga, vaid kooskõlas vaimuga, kui Jumala vaim tõesti elab teis. Aga kellel pole Kristuse vaimu, see ei kuulu talle.
10 Ent kui Kristus on teiega ühtne, on keha tõesti surnud patu pärast, vaim aga annab elu õigeksmõistmise pärast.
11 Kui nüüd teis elab selle vaim, kes äratas surmast üles Jeesuse, siis teeb see, kes Kristus Jeesuse surmast üles äratas, elavaks ka teie surelikud kehad oma vaimu kaudu, mis teis elab.
12 Niisiis, vennad, lasub meil kohustus, kuid mitte liha suhtes, et elada liha järgi;
13 sest kui te elate liha järgi, siis te kindlasti surete; aga kui te vaimu abil patused teod surmate, siis saate elu.
14 Sest kõik, keda juhib Jumala vaim, on Jumala pojad.
15 Sest te ei ole saanud mitte orjuse vaimu, mis tekitaks jälle kartust, vaid vaimu, mille kaudu Jumal on teid lapsendanud oma poegadeks, mis paneb meid hüüdma: ”Abba,* Isa!”
16 See vaim ise tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.
17 Kui me siis oleme lapsed, oleme ka pärijad: Jumala enda pärijad, aga Kristuse kaaspärijad, kui me kannatame koos temaga, et meid koos temaga ka austataks.
18 Seega ma arvan, et praeguse aja kannatused ei ole midagi võrreldes selle auhiilgusega, mis meie puhul ilmsiks saab.
19 Ootab ju loodu pikisilmi Jumala poegade ilmsikssaamist.
20 Sest loodu allutati tühisusele, mitte omal tahtel, vaid tema tahtel, kes selle allutas, kuid anti lootus,
21 et ka loodu ise vabastatakse kaduvuse orjusest ja saab Jumala laste aulise vabaduse.
22 Sest me teame, et kogu loodu aina ägab üheskoos ja on valudes praeguseni.
23 Lisaks sellele ka me ise, kel on uudsevili, nimelt vaim, jah, meie ise ägame sisimas, oodates samal ajal pikisilmi enda lapsendamist Jumala poegadeks, vabanemist oma kehast lunastuse alusel.
24 Sest meid päästeti selles lootuses; ent lootus, mida nähakse, pole ju lootus, sest kui keegi midagi näeb, kas ta siis enam loodab seda?
25 Aga kui me loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda vastupidavusega.
26 Niisamuti tuleb ka vaim meile appi meie nõrkustes, sest kui meil on vajadus palvetada, ei tea me, mille eest tuleks palvetada, aga vaim ise kostab meie eest meie sõnatutes ägamistes.
27 Siiski teab südamete uurija, mis on vaimu siht, sest see kostab kooskõlas Jumala tahtega pühade eest.
28 Me ju teame, et Jumal teeb kõik oma teod nii, et need toimiksid kooskõlaliselt nende heaks, kes armastavad Jumalat, nende heaks, kes on kutsutud tema eesmärgi kohaselt;
29 sest need, keda ta on esmalt tunnustanud, on ta ka ette määranud saama kujult oma Poja sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas.
30 Keda ta aga on ette määranud, neid on ta ka kutsunud; ja keda ta on kutsunud, need on ta ka õigeks mõistnud. Lõpuks, keda ta on õigeks mõistnud, neid on ta ka austanud.
31 Mida me siis selle kohta ütleme? Kui Jumal on meie poolt, kes on meie vastu?
32 Tema, kes ei säästnud isegi oma Poega, vaid andis ta meie kõigi eest, miks ta ei peaks siis koos temaga meile lahkesti andma ka kõike muud?
33 Kes esitab süüdistuse Jumala valitute vastu? Jumal on see, kes nad õigeks mõistab.
34 Kes mõistab nad hukka? Kristus Jeesus on see, kes suri, või pigem see, kes surmast üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes ka kostab meie eest.
35 Kes lahutab meid Kristuse armastusest? Kas raskused või kitsikus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või oht või mõõk?
36 Nagu on kirjutatud: ”Sinu pärast saadetakse meid surma kogu päev, meid on arvatud tapalambaiks.”
37 Vastupidi, me saavutame kõiges selles täieliku võidu tema kaudu, kes meid on armastanud.
38 Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu ega inglid ega valitsused ega käesolev ega tulev ega väed
39 ega kõrgus ega sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristus Jeesuses, meie Issandas.
