Õpetussõnad 13:1–25
13 Tark poeg võtab kuulda isa manitsust,+aga pilkaja ei kuula noomimist.+
2 Mees sööb head oma suu viljast,+aga reeturlikud ihkavad vägivalda.
3 Kes valvab oma huuli, hoiab oma elu,+aga kes suu pärani ajab, hukkub.+
4 Laisk küll himustab, kuid ei saa midagi,+ent virkade soovid täidetakse.+
5 Õige vihkab valet,+kuid jumalatute teod toovad häbi ja teotust.
6 Õigus kaitseb süütu teed,+aga kurjus kukutab patustaja.
7 Üks püüab näida rikas, kuigi tal pole midagi,+teine püüab näida vaene, kuigi tal on palju vara.
8 Mehe rikkus on lunastushinnaks ta elu eest,+kuid vaest isegi ei ähvardata.+
9 Õigete valgus särab eredalt*,+kuid jumalatute lamp kustub.+
10 Liigne enesekindlus viib vaid riiuni,+kuid kes juhatust otsivad*, on targad.+
11 Kiirelt saadud rikkus kahaneb,+aga kes kogub vähehaaval, selle rikkus kasvab.
12 Pikk ootus teeb südame haigeks,+aga täitunud igatsus on elupuu.+
13 Kes põlgab õpetust, peab selle eest kallilt maksma,+aga kes austab käsku, saab tasu.+
14 Targa õpetus* on eluallikas,+see juhib kõrvale surmapüünistest.
15 Sügav arusaamine toob soosingu,kuid reeturlike tee on konarlik.
16 Arukas tegutseb teadlikult,+aga rumal paljastab oma rumalust.+
17 Jumalakartmatu käskjalg langeb õnnetusse,+kuid ustav saadik toob paranemist.+
18 Kes ei kuula manitsust, jääb vaesusse ja häbisse,kuid kes laseb end noomida, seda austatakse.+
19 Täitunud igatsus on hingele magus;+rumalad vihkavad halvast pöördumist.+
20 Kes tarkadega läbi käib, saab targaks,+aga kes rumalatega seltsib, sellel läheb halvasti.+
21 Patustajaid jahib õnnetus,+kuid õigete tasuks on õitseng.+
22 Hea inimene jätab pärandi lastelastelegi,aga patuse rikkust talletatakse õigele.+
23 Vaese künnimaa annab rohkesti toitu,kuid ülekohus võib selle* minema pühkida.
24 Kes saua ei tarvita,* vihkab oma poega,+kuid kes teda armastab, manitseb teda tõsiselt*.+
25 Õige sööb ja saab isu täis,+kuid jumalatute kõht jääb tühjaks.+
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „toob neile rõõmu”.
^ Võib tõlkida ka „omavahel nõu peavad”.
^ Sõna-sõnalt „seadus”.
^ St kas künnimaa või vaese.
^ Sau sümboliseerib siin vanemlikku autoriteeti. Võib tõlkida ka „kes ei manitse”, „kes ei karista”.
^ Teine võimalik tähendus: „viivitamata”.
