Ülemlaul 2:1–17
2 Ma olen vaid Saaroni* lilleke*,orgude liilia.”+
2 „Otsekui liilia ogaliste põõsaste keskelon mu arm neidude seas.”
3 „Nagu õunapuu metsapuude keskelon mu kallim noorukite seas.Tema varjus ihkan ma istuda,tema vili maitseb mulle magus.
4 Ta tõi mind peokotta*,tõstis mu kohale armastuse lipu.
5 Kosutage mind rosinapätsikestega,+turgutage mind õuntega,sest ma olen armastusest haige!
6 Tema vasak käsi on mu pea all,ta parem käsi embab mind.+
7 Vanduge mulle, Jeruusalemma tütred,gasellide+ ja aasa hirvede juures,et te ei sütita ega õhuta minus armastust, enne kui see ise süttib.+
8 Mu kallima hääl!Näe, ta tuleb,ronides mägedel, hüpeldes küngastel.
9 Mu kallim on kui gasell, kui noor hirv.+Näe, ta seisab meie seina taga,kiikab aknast sisse,vaatab läbi võrede.
10 Mu kallim ütles mulle:„Tõuse, mu arm,mu iludus, tule minuga!
11 Talv* on möödas,sajud on läbi, need on lakanud.
12 Maa on puhkenud õide,+käes on kärpimise aeg,+me maal on kuulda turteltuvi häält.+
13 Viigipuul valmivad esimesed viljad,+viinapuud õitsevad ja lõhnavad.Tõuse, mu arm, ja tule!Mu iludus, tule minuga!
14 Oo, mu tuvike kaljuõõnes,+kaljuseina tühemes,lase mul end näha ja kuulda oma häält,+sest su hääl on hurmav, sa ise nii veetlev.””+
15 „Püüdke kinni rebased,väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid,sest meie viinamäed õitsevad.”
16 „Mu kallim kuulub mulle ja mina talle.+Keset liiliaid+ hoiab ta karja.+
17 Enne kui mahe tuul tõuseb ja varjud põgenevad,tõtta tagasi, mu kallim,kui gasell,+ kui noor hirv+ mägedel, mis meid lahutavad*.
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „rannikutasandiku”.
^ Sõna-sõnalt „safrankrookus”.
^ Sõna-sõnalt „veinikotta”.
^ Võib tõlkida ka „vihmaaeg”.
^ Teine võimalik tähendus: „lõhestunud mägedel”; võib tõlkida ka „Beteri mägedel”.
