Ülemlaul 7:1–13
7 „Kui ilusad on su jalad sandaalides,sa õilis neiu!Su puusakumerused on kui kaunistused,meistrimehe kätetöö.
2 Su naba on ümar kausike,ärgu puudugu sealt maitsestatud vein!Su kõht on nisukuhiliiliate keskel.
3 Su rinnad on kui kaks hirvevasikat,kui gaselli kaksikud.+
4 Su kael+ on kui elevandiluust torn.+Su silmad+ on selged kui Hesboni+ tiigidBat-Rabbimi värava juures.Su nina on nagu Liibanoni torn,mis vaatab Damaskuse poole.
5 Su pea on nagu Karmel,+su kiharad+ kui purpurne lõng,+kuningas on neist lummatud.
6 Kui ilus sa oled, kui võluv,mu armas neid, joovastavaim nauding!
7 Sa oled sihvakas nagu palmipuu,su rinnad on kui datlikobarad.+
8 Ma mõtlesin: „Ronin üles palmipuu otsa,haaran kinni viljakobaraist.”Olgu su rinnad kui viinamarjakobarad,su hingeõhk nagu õunte lõhn,
9 sinu suu kui parim vein.”„Voolaku see õrnalt mu kallima suhu,valgugu tasa üle uinuja huulte.
10 Mina kuulun oma kallimale+ja tema ihaldab mind.
11 Tule, mu kallim,lähme aasadele,ööbime hennapõõsaste juures!+
12 Ärkame vara ja lähme viinapuuaeda,et näha, kas viinapuu on lehte läinud,õienupud avanenud,+kas granaatõunapuud õitsevad.+Seal ma kingin sulle õrnusi.+
13 Alraunimarjad+ lõhnavad,meie uste ees on kõiksugu parimaid vilju,+äsja nopituid ja varem korjatuid,mida olen hoidnud sinule, mu kallim.
