1. Ajaraamat 17:1–27

  • Taavet ei ehita templit (1–6)

  • Leping, et Taaveti kuningriik püsib (7–15)

  • Taaveti tänupalve (16–27)

17  Kui Taavet oli oma kotta elama asunud, ütles ta prohvet Naatanile:+ „Mina elan seedripuust kojas,+ kuid Jehoova lepingulaegas on telgiriide all.”+  Naatan vastas Taavetile: „Tee kõik, milleks süda sind sunnib, sest Jumal on sinuga.”  Selsamal ööl tuli Naatanile Jumalalt selline sõnum:  „Mine ja teata mu teenijale Taavetile: „Nii ütleb Jehoova: „Sina pole see, kes ehitab mulle elamiseks koja.+  Ma ei ole elanud kojas alates päevast, mil ma tõin Iisraeli Egiptusest välja, kuni tänaseni, vaid ma olen rännanud telgist telki, ühest paigast teise.+  Kas ma olen selle aja jooksul, kui ma koos Iisraeliga olen rännanud, lausunud ühelegi kohtumõistjale, kelle ma olen pannud oma rahvale karjaseks, ainsatki sõna selle kohta, et mulle tuleks ehitada seedripuust koda?””  Ütle mu teenijale Taavetile veel: „Nii lausub vägede Jehoova: „Ma võtsin su karjamaalt, kus sa käisid lammaste järel, ja panin su oma rahva Iisraeli juhiks.+  Ma olen sinuga kõikjal, kuhu sa lähed,+ ma hävitan su eest kõik vaenlased+ ning teen su nime võrdseks maa suurmeeste nimedega.+  Ma määran oma rahvale Iisraelile koha ja panen ta sinna elama. Ta elab seal ja keegi ei riku ta rahu. Ülekohtused ei rõhu teda nagu varem,+ 10  nagu siis, kui ma määrasin kohtumõistjad Iisraeli rahva üle.+ Ma alistan kõik su vaenlased.+ Ma ütlen sulle veel: „Jehoova rajab sulle koja*.” 11  Kui su elupäevad lõppevad ja sa lähed oma esiisade juurde, lasen ma tõusta su järglase, ühe su poja,+ ning teen tema kuningavõimu väga kindlaks.+ 12  Tema ehitab mulle koja+ ja ma teen tema trooni kõigutamatuks igaveseks ajaks.+ 13  Mina olen talle isaks ja tema on mulle pojaks.+ Ma ei võta temalt oma truud armastust,+ nagu ma võtsin sellelt, kes oli enne sind.+ 14  Ma panen ta igaveseks oma koja ja kuningriigi üle+ ning tema troon püsib igavesti.”””+ 15  Naatan rääkis Taavetile edasi kõik need sõnad ja kogu selle nägemuse. 16  Siis kuningas Taavet tuli, laskus Jehoova ette põlvili istuma ja ütles: „Oo, mu Jumal Jehoova, kes olen mina ja mida on väärt mu sugu, et sa oled seda kõike minu heaks teinud?+ 17  Ja nagu sellest veel ei piisaks, mu Jumal, oled sa rääkinud ka oma teenija soo kaugest tulevikust+ ja oled arvanud mind väärivat veelgi suuremat ülendamist, mu Jumal Jehoova. 18  Mida enamat oskaksin mina, su teenija Taavet, öelda au kohta, mida sa oled mulle osutanud? Sa ju tunned oma teenijat nii hästi.+ 19  Jehoova, oma teenija pärast ja oma südame soovil oled sa teinud kõiki neid suuri tegusid ning näidanud oma ülevust.+ 20  Oo, Jehoova! Pole teist sinusarnast,+ pole ühtki teist Jumalat peale sinu.+ Seda kinnitab kõik, mida meie kõrvad on kuulnud. 21  Milline teine rahvas maa peal on nagu sinu rahvas Iisrael?+ Sina, tõeline Jumal, ostsid ta vabaks, et see oleks sinu rahvas.+ Sa tegid endale nime oma suurte ja aukartustäratavate tegudega,+ kui ajasid teised rahvad ära oma rahva eest,+ kelle sa vabastasid Egiptusest. 22  Sa oled teinud Iisraeli rahva põliselt enda omaks+ ja sina, Jehoova, oled saanud talle Jumalaks.+ 23  Täitugu siis igaveseks su tõotus, Jehoova, mis sa oled andnud oma teenija ja tema soo kohta. Tee nii, nagu sa oled tõotanud.+ 24  Jäägu su nimi püsima* ja olgu see ülistatud+ igavesti, et öeldaks: „Vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, on Iisraelile Jumalaks”, ning püsigu su teenija Taaveti sugu kindlalt su ees,+ 25  sest sina, mu Jumal, oled andnud oma teenijale teada oma soovi rajada talle koda. Seepärast julgebki su teenija seda kõike sinult palves paluda. 26  Sina, Jehoova, oled tõeline Jumal ja sina oled tõotanud oma teenijale kõike seda head. 27  Palun õnnista nüüd oma teenija sugu ja püsigu see sinu ees igavesti, sest kui sina, Jehoova, õnnistad, siis see õnnistus on igavene.”

Allmärkused

Viitab kuningaliinile; samuti salmis 25.
Võib tõlkida ka „ole ustav oma nimele”.