1. Korintlastele 11:1–34

  • „Võtke mind eeskujuks” (1)

  • Juhtpositsioon ja pea katmine (2–16)

  • Isanda õhtusöömaaeg (17–34)

11  Võtke mind eeskujuks, nagu mina võtan Kristuse.+ 2  Ma kiidan teid, sest te peate mind meeles kõigis oma tegemistes ja hoiate kõvasti kinni õpetusest, mis ma olen teile edasi andnud. 3  Ma tahan, et te teaksite, et iga mehe pea on Kristus,+ naise pea on mees+ ja Kristuse pea on Jumal.+ 4  Mees, kes kaetud peaga palvetab või prohvetlikult räägib, häbistab oma pead. 5  Naine seevastu häbistab oma pead*, kui ta katmata peaga palvetab või prohvetlikult räägib,+ sest see on sama, nagu oleks tal pea paljaks aetud*. 6  Kui naine oma pead ei kata, siis ta lõigaku oma juuksed lühikeseks, aga et naisele on häbiks juukseid lühikeseks lõigata või pead paljaks ajada, siis ta katku pea. 7  Mehel pole tarvis oma pead katta, kuna ta on Jumala sarnane+ ja peegeldab Jumala au, naine aga peegeldab mehe au. 8  Ei ole ju mees naisest, vaid naine mehest.+ 9  Pealegi ei loodud meest naise pärast, vaid naine loodi mehe pärast.+ 10  Sel põhjusel ja ka inglite pärast peaks naine kandma peakatet kui allumise märki.+ 11  Siiski pole kristlaste hulgas naist ilma meheta ega meest ilma naiseta. 12  Nii nagu naine on võetud mehest,+ nõnda on mees sündinud naisest; aga kõik on Jumala loodud.+ 13  Otsustage ise: kas naisel sobib palvetada Jumala poole katmata peaga? 14  Eks te mõista loomu poolest, et mehele on pikad juuksed häbiks, 15  aga naisele on need auks, sest juuksed on talle antud otsekui peakatteks. 16  Kui keegi tahab vaielda, pooldades mõnda teist kommet, siis meil pole ühtki muud kommet, samuti pole seda Jumala kogudustel. 17  Aga neid juhiseid andes ei kiida ma teid, sest teie kooskäimistest sünnib rohkem kahju kui kasu. 18  Ma olen kuulnud, et kui te kogudusena kokku tulete, siis ilmneb, et teie seas on lõhesid, ja ma usun, et selles on mingil määral tõtt. 19  Teie seas tuleb kahtlemata lõhenemisi,+ et saaks ilmsiks ka see, kes teist on Jumalale meelepärased. 20  Kui te kokku tulete, et pidada Isanda õhtusöömaaega,+ ei tee te seda õigel viisil. 21  Sest kui te seda pidama asute, olete oma söögi juba ära söönud, ning üks on näljane ja teine purjus. 22  Kas teil pole maju, kus süüa ja juua? Või kas te põlgate Jumala kogudust ja tahate, et need, kellel midagi pole, tunneksid häbi? Mida ma teile ütlen? Kas peaksin teid kiitma? Selle eest ma teid küll ei kiida. 23  Ma sain Isandalt teada selle, mille ma andsin edasi teile, et isand Jeesus sel ööl,+ kui ta ära anti, võttis leiva, 24  ja esitanud tänupalve, murdis seda ning ütles: „See sümboliseerib* minu keha,+ mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks ka edaspidi.”+ 25  Samamoodi tegi ta karikaga+ pärast õhtusööki ja ütles: „See karikas sümboliseerib uut lepingut+ minu vere alusel.+ Iga kord, kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks.”+ 26  Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja sellest karikast joote, kuulutate Isanda surma, kuni ta tuleb. 27  Kes siis sööb seda leiba või joob Isanda karikast vääritul viisil, see patustab Isanda keha ja vere vastu. 28  Esmalt uurigu inimene end läbi ja tehku kindlaks, kas ta väärib seda,+ alles siis ta söögu seda leiba ja joogu sellest karikast. 29  Sest kes sööb ja joob, mõistmata, mida see keha sümboliseerib, see tõmbab enda peale hukkamõistu. 30  Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja haigeid ning üsna mitmed magavad surmaund*.+ 31  Aga kui me saaksime aru, millised me oleme, ei mõistetaks meie üle kohut. 32  Ent kui meie üle kohut mõistetakse, siis Jehoova manitseb meid,+ et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.+ 33  Niisiis, mu vennad, kui te kogunete sellele õhtusöömaajale, siis oodake üksteist. 34  Kui keegi on näljane, siis söögu ta kodus, nii et kui te kokku tulete, teid hukka ei mõistetaks.+ Ülejäänud asjad ajan ma korda siis, kui tulen.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „häbistab seda, kellele ta allub”.
St nagu oleks ta saanud karistada hooruse eest.
Sõna-sõnalt „on”.
Ilmselt mõeldakse vaimset surmaund.