1. Kuningate 12:1–33
12 Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli kogunenud Sekemisse+ teda kuningaks tõstma.+
2 Nebati poeg Jerobeam kuulis sellest Egiptuses, kuhu ta oli kuningas Saalomoni eest põgenenud ja elama jäänud.+
3 Tema juurde läkitati käskjalad teda kutsuma. Seepeale tulid Jerobeam ja terve Iisraeli kogudus Rehabeami juurde ning ütlesid:
4 „Su isa tegi meie ikke raskeks.+ Aga kui sina kergendad meie töövaeva ja rasket iket, mis su isa meie peale pani, siis me teenime sind.”
5 Tema vastas neile: „Minge praegu ära ja tulge kolme päeva pärast mu juurde tagasi.” Ja rahvas lahkus.+
6 Kuningas Rehabeam pidas siis nõu vanemate meestega, kes olid teeninud tema isa Saalomoni, kui too veel elas, ja ta küsis neilt: „Mida te soovitate mul rahvale vastata?”
7 Need ütlesid: „Kui sa nüüd oled valmis seda rahvast teenima, võtad nende palvet kuulda ja vastad neile lahkelt, siis nad jäävad alatiseks su sulasteks.”
8 Aga ta ei võtnud vanemate meeste nõu kuulda, vaid pidas aru noorte meestega, kellega koos ta oli üles kasvanud ja kes olid nüüd tema sulased.+
9 Ta küsis neilt: „Mida teie arvates võiks vastata rahvale, kes palus minult: „Kergenda iket, mis su isa meie peale pani!”?”
10 Noored mehed, kellega koos ta oli üles kasvanud, ütlesid talle: „Rahvale, kes sulle ütles: „Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina meie iket”, vasta nii: „Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad.
11 Mu isa pani teie peale raske ikke, kuid mina teen selle veelgi raskemaks. Mu isa nuhtles teid piitsadega, kuid mina nuhtlen teid okaspiitsadega.””
12 Kolmandal päeval tulidki Jerobeam ja kogu rahvas Rehabeami juurde, sest kuningas oli öelnud: „Tulge mu juurde kolmandal päeval.”+
13 Ent kuningas vastas rahvale karmilt ega võtnud kuulda vanemate meeste nõu.
14 Ta rääkis seda, mida olid soovitanud talle noored mehed, ja ütles: „Mu isa pani teie peale raske ikke, kuid mina teen selle veelgi raskemaks. Mu isa nuhtles teid piitsadega, kuid mina nuhtlen teid okaspiitsadega.”
15 Kuningas ei kuulanud rahvast; see oli nõnda sellepärast, et Jehoova juhtis asjade käiku,+ et läheks täide sõna, mis Jehoova oli öelnud siilolase Ahija kaudu+ Nebati pojale Jerobeamile.
16 Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võta neid kuulda, ütles rahvas kuningale: „Mida ühist on meil Taavetiga? Ei ole meil pärandit Iisai pojalt! Oma jumalate juurde, Iisrael! Hoolitse nüüd ise oma soo eest, Taavet!” Nii läksid iisraellased tagasi, igaüks oma koju.+
17 Rehabeam valitses ainult nende iisraellaste üle, kes elasid Juuda linnades.+
18 Siis läkitas kuningas Rehabeam töölevärvatute ülevaataja Adorami+ iisraellaste juurde, kuid kogu Iisrael viskas tolle kividega surnuks. Kuningas Rehabeamil aga õnnestus hüpata vankrisse ja põgeneda Jeruusalemma.+
19 Iisraellased on Taaveti soo suhtes mässumeelsed+ tänini.
20 Kui iisraellased kuulsid, et Jerobeam on tagasi, kutsusid nad ta rahva ette ning tõstsid kogu Iisraeli kuningaks.+ Taaveti soo järel käis vaid Juuda suguharu.+
21 Kui Rehabeam saabus Jeruusalemma, kogus ta kokku terve Juuda soo ja Benjamini suguharu, 180 000 väljaõppe saanud* sõjameest, et sõdida Iisraeli soo vastu, nii et kuningavõim saaks jälle Saalomoni pojale Rehabeamile.+
22 Siis tuli jumalamehele Semajale+ Jumalalt sõnum:
23 „Teata Juuda kuningale Rehabeamile, Saalomoni pojale, ning kogu Juuda ja Benjamini soole ja ülejäänud rahvale:
24 „Nii ütleb Jehoova: „Ärge minge sõdima oma vendade iisraellaste vastu! Igaüks mingu tagasi koju, sest mina olen lasknud sel sündida.”””+ Nad kuuletusid Jehoovale ja läksid koju, nagu Jehoova oli öelnud.
25 Jerobeam kindlustas Sekemi+ linna Efraimi mägismaal ja asus sinna elama. Sealt ta läks ja kindlustas Penueli.+
26 Jerobeam mõtles oma südames: „Nüüd läheb kuningriik tagasi Taaveti soole.+
27 Kui rahvas käib ohverdamas Jehoova kojas Jeruusalemmas,+ pöördub ka rahva süda oma isanda, Juuda kuninga Rehabeami poole. Siis nad tapavad minu ja lähevad tagasi Juuda kuninga Rehabeami juurde.”
28 Kuningas pidas nõu ja tegi kaks kuldvasikat+ ning ütles rahvale: „Teil on liiga raske minna üles Jeruusalemma. Iisraellased, siin on teie Jumal, kes tõi teid välja Egiptusemaalt!”+
29 Ta pani ühe vasika Peetelisse+ ja teise Daani.+
30 See aga viis patustamiseni+ ja rahvas oli valmis minema koguni kaugele Daani, et seal vasikat kummardada.
31 Jerobeam tegi ohvripaikadesse pühamuid ning seadis preestriteks neid mehi rahva seast, kes polnud leviidid.+
32 Jerobeam seadis 8. kuu 15. päevale samasuguse püha, nagu oli Juudas,+ et tuua Peetelis enda ehitatud altaril+ ohvreid vasikatele, mis ta oli valmistanud. Sealsamas Peetelis seadis ta preestrid teenima enda rajatud ohvripaikades.
33 Ja 8. kuu 15. päeval, sel kuul, mis ta oma äranägemise järgi oli määranud, hakkas ta tooma ohvreid Peeteli altaril, mis ta oli valmistanud. Ta seadis iisraellastele sisse püha ning läks üles altarile ohverdama ja lasi seal ohvrisuitsu tõusta.
Allmärkused
^ Sõna-sõnalt „valitud”.
