1. Kuningate 13:1–34
13 Kord kui Jerobeam seisis altari juures,+ et lasta seal ohvrisuitsu tõusta, tuli üks jumalamees+ Jehoova käsul Juudast Peetelisse.
2 Ta hüüdis Jehoova käsul altari poole: „Oh, altar, altar! Nii ütleb Jehoova: „Taaveti soole sünnib poeg, kelle nimeks saab Joosija.+ Tema ohverdab su peal ohvripaikade preestreid, kes on lasknud sinu pealt ohvrisuitsu tõusta, ja ta põletab sinu peal inimluid!””+
3 Ta andis sel päeval ende, öeldes: „See on endeks selle kohta, millest on rääkinud Jehoova: „Altar lõheneb ja tuhk selle peal paiskub laiali!””
4 Niipea kui kuningas Jerobeam kuulis, mida jumalamees Peeteli altari poole hüüdis, tõmbas ta oma käe altari kohalt ära ja ütles: „Võtke ta kinni!”+ Otsekohe kuivetus käsi*, millega ta tema poole osutas, ja ta ei saanud seda tagasi tõmmata.+
5 Siis altar lõhenes ning selle peal olev tuhk paiskus laiali, nagu jumalamees oli Jehoova käsul ende andnud.
6 Kuningas ütles jumalamehele: „Palun anu oma Jumalat Jehoovat, et ta mulle halastaks, ja palveta minu eest, et mu käsi saaks terveks!”+ Seepeale jumalamees anuski Jehoovalt halastust ning kuninga käsi sai taas terveks.
7 Kuningas ütles jumalamehele: „Tule minu kotta ja kinnita keha ning ma annan sulle ka kingituse.”
8 Aga jumalamees vastas kuningale: „Isegi kui sa annaksid mulle pool oma koda, ei tuleks ma selles paigas sinuga leiba sööma ega vett jooma,
9 sest Jehoova keelas mind: „Ära söö leiba ega joo vett ning ära tule tagasi sama teed pidi, mida sa läksid.””
10 Ja ta läks ära teist teed ega naasnud sama teed pidi, mida mööda ta oli Peetelisse tulnud.
11 Aga Peetelis elas üks vana prohvet. Tema pojad tulid ja rääkisid talle kõigest, mida jumalamees oli sel päeval Peetelis teinud ja mis ta oli kuningale öelnud. Kui nad olid kõigest sellest oma isale jutustanud,
12 küsis isa neilt: „Millist teed mööda ta läks?” Pojad näitasid talle, mis teed pidi Juudast tulnud jumalamees oli läinud.
13 Seepeale ütles ta oma poegadele: „Saduldage mulle eesel!” Nad saduldasid talle eesli ja ta istus selle selga.
14 Ta läks jumalamehele järele ja leidis tolle suure puu all istumas. Ta küsis temalt: „Kas sina oled jumalamees, kes tuli Juudast?”+ Too kostis: „Jah, olen.”
15 Ta ütles talle: „Tule minu majja leiba võtma.”
16 Kuid jumalamees vastas: „Ma ei või ühes sinuga tagasi minna ega sinu juurde tulla ning ma ei või sinuga siin paigas leiba süüa ega vett juua,
17 sest Jehoova keelas mind: „Ära söö seal leiba ega joo seal vett ning ära tule tagasi sama teed pidi, mida sa läksid.””
18 Tema aga ütles jumalamehele: „Minagi olen prohvet nagu sina. Üks ingel andis mulle edasi Jehoova sõnad „Vii ta tagasi ja kutsu oma majja, et ta sööks leiba ja jooks vett”.” Aga ta valetas temale.
19 Jumalamees läkski temaga koos tagasi, ta läks tema majja leiba sööma ja vett jooma.
20 Kui nad laua ääres istusid, tuli prohvetile, kes ta tagasi oli toonud, Jehoovalt sõnum.
21 Prohvet ütles Juudast tulnud jumalamehele: „Nii lausub Jehoova: „Kuna sa astusid üle Jehoova keelust ega kuuletunud oma Jumala Jehoova käsule,
22 vaid läksid tagasi, et süüa leiba ja juua vett selles paigas, mille kohta sulle öeldi: „Ära söö seal leiba ega joo seal vett”, siis ei maeta su surnukeha sinu esiisade hauakoopasse.””+
23 Pärast seda kui see prohvet, kelle ta oli tagasi toonud, oli leiba söönud ja vett joonud, saduldas vana prohvet talle eesli
24 ning jumalamees läks oma teed. Aga teel olles sattus ta kokku lõviga ja see murdis ta maha.+ Tema surnukeha jäi teele vedelema ning eesel seisis selle kõrval, samuti seisis selle kõrval lõvi.
25 Sealt möödusid mehed ning nägid teel surnukeha ja selle kõrval lõvi. Siis nad tulid ja rääkisid sellest linnas, kus elas see vana prohvet.
26 Kui prohvet, kes oli ta teelt tagasi toonud, sellest kuulis, ütles ta: „See on see jumalamees, kes astus üle Jehoova keelust.+ Seepärast andis Jehoova ta lõvi küüsi, et see ta maha murraks ja surmaks, nagu Jehoova oli talle öelnud.”+
27 Ta ütles oma poegadele: „Saduldage mulle eesel!” Ja need saduldasid.
28 Ta asus teele ja leidis tema surnukeha tee peal vedelemas ning eesel ja lõvi seisid selle kõrval. Lõvi polnud laipa söönud ega eeslit maha murdnud.
29 Siis tõstis prohvet jumalamehe surnukeha üles, pani eesli selga ja tõi tagasi oma linna, et teda leinata ja ta matta.
30 Ta pani surnukeha oma hauakoopasse ja nad nutsid jumalameest taga: „Oh häda, mu vend!”
31 Pärast tema matmist ütles ta oma poegadele: „Kui mina suren, siis matke mind samasse hauda, kuhu see jumalamees on maetud. Pange minu luud tema luude kõrvale.+
32 Sest kõik see, mida ta Jehoova sõna kohaselt hüüdis Peetelis asuva altari poole ja kõigi Samaaria linnade ohvripaikades+ asuvate pühamute poole, läheb täide.”+
33 Ka pärast seda kõike ei pöördunud Jerobeam oma kurjalt teelt, vaid seadis ikka ohvripaikadesse preestreid rahva seast.+ Kes aga soovis, selle ta määras preestriks, öeldes: „Saagu temast ohvripaikade preester!”+
34 See Jerobeami kodakondsete patt+ viis nad hukatusse ja nad hävitati maa pealt.+
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „halvati käsi”.
