1. Kuningate 19:1–21
19 Ahab+ rääkis Iisebelile+ kõigest, mida Eelija oli teinud ja kuidas too oli tapnud mõõgaga kõik prohvetid.+
2 Seepeale läkitas Iisebel käskjala Eelijale ütlema: „Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui ma homme samal ajal ei tee sinuga sedasama, mis sündis nendega!”
3 Seda kuuldes lõi Eelija kartma ning ta põgenes, et päästa oma hing.+ Ta jõudis Juudamaale+ Beer-Sebasse+ ja jättis oma teenri sinna.
4 Siis läks ta päevateekonna kaugusele kõrbesse ja istus seal ühe põõsa alla. Ta palus, et võiks surra, öeldes: „Mulle aitab! Jehoova, võta mult elu,+ sest ma pole parem kui mu esiisad.”
5 Viimaks heitis ta põõsa alla pikali ja jäi magama. Äkitselt puudutas teda üks ingel+ ja ütles: „Tõuse üles ja söö!”+
6 Siis nägi Eelija, et ta pea juures on kuumadel kividel üks leib ja kõrval kann veega. Ta sõi ja jõi ning heitis uuesti magama.
7 Hiljem tuli Jehoova ingel veel teist korda, puudutas teda ja ütles: „Tõuse üles ja söö, muidu sa ei pea oma pikal teekonnal vastu.”
8 Eelija tõusis, sõi ja jõi ning käis siis toidust saadud rammuga 40 päeva ja 40 ööd, kuni jõudis Jumala mäe Hoorebini.+
9 Ta läks ühte koopasse+ ja ööbis seal. Ühtäkki Jehoova küsis temalt: „Mida sa siin teed, Eelija?”
10 Eelija vastas: „Ma olen ülima innuga teeninud vägede Jumalat Jehoovat.+ Iisraeli rahvas on aga hüljanud su lepingu,+ kiskunud maha su altarid ja tapnud mõõgaga su prohvetid.+ Ainult mina olen järele jäänud. Ja nüüd püüavad nad ka minult elu võtta!”+
11 Kuid Jumal vastas: „Mine välja ja seisa mäel Jehoova ette.” Siis Jehoova möödus temast:+ vali ja võimas tuul murdis Jehoova ees mägesid ja lõhestas kaljusid,+ kuid Jehoovat ei olnud tuules; tuulele järgnes maavärin,+ kuid Jehoovat ei olnud maavärinas;
12 maavärinale järgnes tuli,+ kuid Jehoovat ei olnud ka tules; pärast tuld kostis aga vaikne mahe hääl.+
13 Kui Eelija seda kuulis, peitis ta näo oma rüü hõlma sisse,+ läks välja ja jäi seisma koopasuhu. Siis hääl küsis temalt: „Mida sa siin teed, Eelija?”
14 Eelija vastas: „Ma olen ülima innuga teeninud vägede Jumalat Jehoovat. Iisraeli rahvas on aga hüljanud su lepingu,+ kiskunud maha su altarid ja tapnud mõõgaga su prohvetid. Ainult mina olen järele jäänud. Ja nüüd püüavad nad ka minult elu võtta!”+
15 Jehoova vastas talle: „Pöördu tagasi ja mine Damaskuse kõrbesse. Kui sa kohale jõuad, võia Hasael+ Süüria kuningaks,
16 Nimsi pojapoeg Jehu+ võia Iisraeli kuningaks ning Saafati poeg Eliisa* Aabel-Meholast võia enda asemel prohvetiks.+
17 Kes pääseb Hasaeli mõõga eest,+ selle tapab Jehu,+ ja kes pääseb Jehu mõõga eest, selle tapab Eliisa.+
18 Aga ma olen Iisraeli alles jätnud 7000 meest,+ kõik need, kes pole põlvitanud Baali ees+ ja kelle huuled pole teda suudelnud.”+
19 Siis Eelija läks sealt ära ja leidis Saafati poja Eliisa, kes oli parasjagu kaheteistkümne paarisrakendiga kündmas; ta ise käis kaheteistkümnenda pullipaari taga. Eelija läks tema juurde ja heitis tema peale oma ametirüü.+
20 Seepeale jättis Eliisa pullid, jooksis Eelijale järele ja ütles: „Palun lase mul minna ja oma isale ja emale suud anda! Pärast seda ma järgnen sulle.” Eelija vastas talle: „Mine pealegi, mina sind ei takista.”
21 Eliisa läks tagasi, võttis kaks pulli ja ohverdas need. Künniriistadest tegi ta tule, keetis sellel pullide liha ja andis rahvale ning rahvas sõi. Siis ta tõusis, järgnes Eelijale ja hakkas teda teenima.+
Allmärkused
^ Nimi Eliisa tähendab „Jumal on pääste”.
