1. Moosese 19:1–38
19 Need kaks inglit jõudsid õhtul Soodomasse. Lott istus parajasti Soodoma väravas. Neid nähes ta tõusis, läks neile vastu ja kummardas silmili maha.+
2 Ta ütles: „Mu isandad, palun tulge oma sulase majja ja jääge öömajale ning lubage pesta oma jalad, varahommikul aga saate oma teekonda jätkata.” Nad vastasid: „Ei, me jääme ööseks linnaväljakule.”
3 Kuid ta käis neile niikaua peale, kuni nad läksid tema juurde. Ta valmistas neile pidusöögi ja küpsetas hapnemata leiba, seejärel nad sõid.
4 Enne kui nad jõudsid magama heita, tulid kõik Soodoma linna mehed, nii noored kui ka vanad, ja piirasid oma jõuguga maja ümber.
5 Nad hüüdsid Lotti ja ütlesid: „Kus on mehed, kes täna öösel sinu juurde tulid? Too nad välja meie juurde, et võiksime nendega ühtida!”+
6 Lott läks välja nende juurde, sulges enda järel ukse
7 ja ütles neile: „Mu vennad, palun ärge tehke kurja!
8 Ma palun teid! Mul on siin kaks tütart, kes ei ole mehega maganud. Las ma toon nemad välja ja tehke nendega, mida soovite. Ärge ainult tehke midagi nendele meestele, sest nad on tulnud minu katuse alla varjule.”+
9 Nemad aga ütlesid: „Kao eest!” ja lisasid: „Ise on tulnud siia võõrana elama ja julgeb veel meie üle kohut mõista! Nüüd läheb sinul halvemini kui neil!” Nad trügisid Lotile peale ja tahtsid ust maha murda.
10 Aga majas olevad mehed haarasid Lotist kinni, tõmbasid ta sisse ja sulgesid ukse.
11 Kuid ukse taga olevaid mehi, väiksemast suuremani, lõid nad pimedusega ning need väsisid ust otsimast.
12 Siis ütlesid mehed Lotile: „Kas sul on siin veel kedagi? Vii siit paigast ära oma väimehed, pojad, tütred ja kõik, kes sul siin linnas on!
13 Me hävitame selle paiga, sest hädakisa selle linna pärast on Jehoova ees nii vali,+ et Jehoova on saatnud meid seda hävitama.”
14 Lott läkski välja ja rääkis oma väimeestega, kes pidid tema tütardega abielluma, ning keelitas neid: „Minge siit paigast kiiresti ära, sest Jehoova hävitab selle linna!” Kuid väimehed arvasid, et ta teeb nalja.+
15 Kui koitma hakkas, kiirustasid inglid Lotti tagant: „Hakka ruttu minema! Võta oma naine ja kaks tütart, kes on sinuga, et sa linna süü pärast ei hukkuks!”+
16 Kui ta ikka veel viivitas, haarasid mehed tema, ta naise ja kahe tütre käest kinni ning viisid nad linnast välja,+ sest Jehoova halastas talle.+
17 Niipea kui nad olid sealt välja toodud, ütles üks meestest: „Põgene ja päästa oma hing! Ära vaata tagasi+ ja ära peatu mitte kuskil siin piirkonnas!+ Põgene mägedesse, et sa ei hukkuks!”
18 Aga Lott ütles: „Ma palun sind! Ainult mitte sinna, Jehoova!
19 Sinu sulane on küll su silmis armu leidnud ja su truu armastus on mind elus hoidnud,+ aga ma ei suuda põgeneda mägedesse, sest ma kardan, et mind tabab õnnetus ja ma suren.+
20 Vaata, see linn seal on nii lähedal. Luba mul sinna põgeneda. See on ju kõigest väike koht. Palun, kas ma võin sinna põgeneda, see on ju nii väike koht? Siis ma jään ellu.”
21 Tema vastas: „Hästi! Ma tulen sulle vastu ka selles asjas+ ega hävita seda linna.+
22 Põgene kiiresti sinna, sest ma ei tee midagi enne, kui sa oled kohale jõudnud!”+ Seepärast pandi sellele linnale nimeks Soar*.+
23 Päike oli tõusnud, kui Lott Soari jõudis.
24 Siis lasi Jehoova Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld sadada; see langes taevast Jehoova juurest.+
25 Nii hävitas ta need linnad, kogu selle piirkonna, ning ka kõik nende linnade elanikud ja kogu taimestiku.+
26 Aga Loti naine, kes käis ta järel, vaatas tagasi ja muutus soolasambaks.+
27 Aabraham tõusis hommikul vara ning läks paika, kus ta oli Jehoova ees seisnud ja temaga rääkinud.+
28 Ta vaatas alla Soodoma, Gomorra ja kogu selle piirkonna peale. Milline vaatepilt talle küll avanes! Maast tõusis paksu suitsu, mis oli otsekui põletusahju suits.+
29 Niisiis, kui Jumal hakkas selle piirkonna linnu hävitama, mõtles ta Aabrahamile ning saatis Loti ära piirkonnast, kus olid hävingule määratud linnad.+
30 Hiljem lahkus Lott koos oma kahe tütrega Soarist ja läks elama mägedesse,+ sest ta kartis Soaris+ elada. Ta asus oma tütardega elama ühte koopasse.
31 Vanem tütar ütles nooremale: „Meie isa on vana ja maal ei ole ühtki meest, kes heidaks meie juurde, nagu on tavaks.
32 Anname oma isale veini juua ja magame temaga, et meie isal oleks järeltulijaid.”
33 Nõnda siis jootsid nad sel ööl oma isa veiniga. Siis vanem tütar läks ja magas oma isaga, ning see ei saanudki aru, millal tütar tema juurde heitis ja millal minema läks.
34 Järgmisel päeval ütles vanem tütar nooremale: „Mina magasin isaga eelmisel ööl. Joodame teda ka täna öösel veiniga. Siis mine sina ja maga temaga, et meie isal oleks järeltulijaid.”
35 Nad jootsidki oma isa veiniga ka sel ööl. Siis läks noorem ja magas temaga, ning see ei saanudki aru, millal tütar tema juurde heitis ja millal minema läks.
36 Nii jäid mõlemad Loti tütred oma isast rasedaks.
37 Vanem tütar sünnitas poja ja pani talle nimeks Moab*.+ Temast sai nende isa, keda praegu tuntakse moabiitidena.+
38 Ka noorem sünnitas poja ning pani talle nimeks Ben-Ammi*. Temast sai nende isa, keda praegu tuntakse ammonlastena.+
Allmärkused
^ Nimi Soar tähendab „väike”.
^ Nimi Moab tähendab „isast [tulnu]”.
^ Nimi Ben-Ammi tähendab „minu rahva poeg”.
