1. Moosese 34:1–31

  • Diina vägistatakse (1–12)

  • Jaakobi poegade pettus (13–31)

34  Jaakobi tütrel Diinal, kelle Lea oli sünnitanud,+ oli kombeks käia kohalike neidudega aega veetmas*.+  Kui maa pealiku hiivlase+ Hamori poeg Sekem teda nägi, võttis ta tema ja vägistas ära.  Aga ta kiindus Diinasse, Jaakobi tütresse, armus neidu ja püüdis meelitustega tema südant võita.  Viimaks ütles Sekem oma isale Hamorile:+ „Võta see neiu mulle naiseks.”  Kui Jaakob kuulis, et Sekem oli tema tütre Diina ära teotanud, olid tema pojad parasjagu karja hoidmas. Seepärast otsustas Jaakob vaikida, kuni nad tagasi jõuavad.  Hiljem läks Sekemi isa Hamor Jaakobi juurde, et temaga rääkida.  Kuid Jaakobi pojad said juhtunust kuulda ja tulid sedamaid karjamaalt tagasi. Nad olid nördinud ja väga vihased, sest Sekem oli häbistanud Iisraeli, magades Jaakobi tütrega+ — see oli aga lubamatu tegu.+  Hamor ütles neile: „Mu poeg Sekem on kiindunud teie tütresse. Palun andke ta temale naiseks  ja sõlmige meiega abielusid. Andke meile oma tütreid ja võtke endile meie tütreid.+ 10  Te võite elada meie juures ja maa on teie ees valla. Elage ja kaubelge siin ning jäägegi siia.” 11  Siis ütles Sekem Diina isale ja vendadele: „Kui ma nüüd vaid teie silmis armu leiaksin, siis annan ma teile, mida tahes te minult küsite. 12  Te võite nõuda minult ükskõik kui suurt mõrsjaluna ja kingitust.+ Ma annan hea meelega, mida tahes te minult küsite. Andke ainult see neiu mulle naiseks.” 13  Jaakobi pojad aga petsid Sekemit ja tema isa Hamorit, kuna Sekem oli nende õe Diina ära teotanud, 14  ning ütlesid: „Me ei saa kuidagi seda teha ega anda oma õde mehele, kelle eesnahka pole ära lõigatud,+ kuna see oleks meile häbiks. 15  Me võime sellega nõustuda vaid tingimusel, et te saate selliseks nagu meie ja lõikate endi seas ümber kõik mehed.+ 16  Siis me anname oma tütreid teile, võtame teie tütreid endile, elame teiega koos ja saame üheks rahvaks. 17  Aga kui te meid ei kuula ega lase end ümber lõigata, siis võtame oma õe ja läheme ära.” 18  Nende sõnad olid Hamorile+ ja ta pojale Sekemile+ meeltmööda. 19  Noor mees ei viivitanud ja tegi, mida nad palusid,+ sest Jaakobi tütar meeldis talle väga. Sekem oli kõige auväärsem oma isamajas. 20  Nii läksid Hamor ja tema poeg Sekem linna väravasse ja ütlesid oma linna meestele:+ 21  „Need mehed soovivad, et meie vahel oleks rahu. Elagu ja kaubelgu nad siin, sest nende jaoks on maal piisavalt ruumi. Me võime võtta endile naiseks nende tütreid ja anda neile oma tütreid.+ 22  Aga need mehed on nõus meie juures elama ja saama meiega üheks rahvaks ainult ühel tingimusel: kõik meesterahvad meie seas tuleb ümber lõigata, nii nagu nemad on ümber lõigatud.+ 23  Eks saa ju nende omand, rikkus ja kõik kariloomad siis meile! Nõustugem nendega, et nad jääksid meie juurde elama.” 24  Kõik need, kes linna väravast läbi käisid, võtsidki Hamorit ja tema poega Sekemit kuulda ning kõik mehed lõigati ümber, kõik, kes linna väravast läbi käisid. 25  Aga kolmandal päeval, kui mehed olid veel valudes, võtsid Jaakobi pojad Siimeon ja Leevi, Diina vennad,+ kumbki oma mõõga ning läksid linna, kus keegi ei osanud neid kahtlustada, ja tapsid seal kõik mehed.+ 26  Nad tapsid mõõgaga ka Hamori ja tema poja Sekemi, võtsid Sekemi majast Diina ning lahkusid. 27  Jaakobi teised pojad läksid mahalööduid röövima ja linna rüüstama, sest nende õde oli rüvetatud.+ 28  Nad võtsid ära nende lambad ja kitsed, veised ja eeslid ning kõik, mis oli linnas ja maal. 29  Samuti võtsid nad endale kogu nende vara, võtsid vangi kõik nende lapsed ja naised ning riisusid majad tühjaks. 30  Siis ütles Jaakob Siimeonile ja Leevile:+ „Te olete mulle suure häda kaela tõmmanud ning toonud mu peale selle maa elanike kaananlaste ja perislaste viha. Meid on ju vähe ning nad tulevad kindlasti kokku mind ründama. Nad hävitavad minu ja mu pere!” 31  Nemad aga ütlesid: „Kas meie õde tohib siis kohelda nagu hoora?”

Allmärkused

Võib tõlkida ka „kohalikke neide vaatamas”.