1. Moosese 37:1–36
37 Jaakob jäi elama Kaananimaale, kus tema isa oli võõrana elanud.+
2 See on lugu Jaakobi järeltulijatest.
Kui Joosep+ oli 17-aastane, käis ta koos oma isa naiste Billa ja Silpa poegadega+ karjas.+ Joosep kandis isale ette nende halvad teod.
3 Iisrael armastas Joosepit rohkem kui kõiki teisi poegi,+ sest Joosep oli tema vana ea poeg, ja Iisrael lasi talle teha erilise* kuue.
4 Kui Joosepi vennad nägid, et isa armastab teda rohkem kui neid, hakkasid nad Joosepit vihkama ega suutnud temaga rahumeelselt rääkida.
5 Kord nägi Joosep unenäo ja jutustas selle oma vendadele+ ning need hakkasid teda seepärast veelgi rohkem vihkama.
6 Joosep jutustas: „Palun kuulake, millist unenägu ma nägin.
7 Me olime keset põldu vihke sidumas, kui minu vihk tõusis üles ja jäi püsti seisma, aga teie vihud kogunesid minu vihu ümber ja kummardasid selle ees.”+
8 Vennad ütlesid talle: „Kas tahad ennast kuningaks tõsta ja meie üle valitsema hakata?”+ Nii leidsid nad tema unenäo ja sõnade tõttu veel ühe põhjuse teda vihata.
9 Pärast seda nägi ta teisegi unenäo ja jutustas selle oma vendadele: „Ma nägin veel ühe unenäo. Seekord kummardasid minu ees päike, kuu ja üksteist tähte.”+
10 Ta jutustas selle ka oma isale, nagu ta oli jutustanud vendadele, aga isa tõreles temaga: „Mida see su unenägu peaks tähendama? Kas mina, su ema ja vennad peame tõesti tulema ja sinu ees maani kummardama?”
11 Joosepi vennad olid tema peale kadedad,+ tema isa aga pidas need sõnad meeles.
12 Kord läksid Joosepi vennad oma isa karjaga Sekemi+ lähedale loomi karjatama.
13 Mõne aja pärast ütles Iisrael Joosepile: „Su vennad on Sekemi lähedal karja hoidmas. Ma tahan sind nende juurde saata.” Joosep vastas: „Jah, ma lähen!”
14 Siis Iisrael ütles talle: „Palun mine vaata, kas su vendadel läheb hästi. Vaata, kas karjaga on kõik korras, ja too mulle sõna.” Nii saatis ta Joosepi Hebroni+ orust teele ja see suundus Sekemi poole.
15 Hiljem, kui Joosep väljal ringi käis, juhtus teda nägema üks mees, kes küsis temalt: „Mida sa otsid?”
16 Joosep vastas: „Ma otsin oma vendi. Kas sa tead, kus nad karja hoiavad?”
17 Mees vastas: „Nad läksid siit ära, sest ma kuulsin neid ütlemas: „Lähme Dotanisse.”” Joosep läks oma vendadele järele ja leidis nad Dotani lähedalt.
18 Vennad nägid Joosepit juba kaugelt, ja enne kui ta nende juurde jõudis, pidasid nad kurja nõu ta ära tappa.
19 Nad rääkisid omavahel: „Näe, sealt tuleb see unenägija!+
20 Tapame ta ära ja viskame mõnda veeauku. Hiljem ütleme, et kiskja sõi ta ära. Vaatame siis, mis saab tema unenägudest!”
21 Kui Ruuben+ sellest kuulis, üritas ta Joosepit nende käest päästa ja ütles: „Ärme võta temalt elu!”+
22 Ruuben ütles veel: „Ärge valage verd!+ Visake ta sellesse veeauku siin kõrbes, aga ärge pange kätt tema külge!”+ Ta tahtis Joosepi nende käest ära päästa, et viia ta tagasi isa juurde.
23 Niipea kui Joosep jõudis oma vendade juurde, kiskusid nad tal kuue seljast, selle erilise kuue, mida ta kandis,+
24 ning viskasid ta veekogumisauku. Sel ajal oli auk tühi, seal polnud vett.
25 Seejärel istusid nad maha sööma. Siis aga nägid nad Gileadist tulemas ismaeliitide+ karavani. Nende kaamelid kandsid aromaatset vaiku, palsamit ja vaigurikast puukoort+ ning nad olid minemas alla Egiptusse.
26 Juuda ütles oma vendadele: „Mis kasu oleks meil sellest, kui me oma venna tapaksime ja tema vere kinni kataksime?+
27 Ärme tõsta kätt tema vastu, vaid müüme+ ta parem ismaeliitidele. Ta on ju ikkagi meie vend, meie liha ja veri!” Vennad võtsidki teda kuulda.
28 Kui siis midjani+ kaupmehed möödumas olid, tõmbasid vennad Joosepi veeaugust välja ning müüsid ta 20 seekli* hõbeda eest ismaeliitidele,+ kes viisid Joosepi Egiptusse.
29 Kui Ruuben hiljem veeaugu juurde tagasi tuli ja nägi, et Joosepit polegi augus, käristas ta oma riided lõhki.
30 Vendade juurde jõudes hüüdis ta: „Poiss on kadunud! Ja mina — mis ma nüüd teen?”
31 Siis võtsid vennad Joosepi kuue, tapsid ühe siku ja kastsid kuue verre.
32 Seejärel saatsid nad tema kuue isale ning lasid öelda: „Selle me leidsime. Vaata, kas see on sinu poja kuub või mitte.”+
33 Jaakob uuris seda ja ahastas: „See on minu poja kuub! Kiskja on Joosepi maha murdnud ja tükkideks kiskunud!”
34 Ta käristas oma riided lõhki, pani kotiriide puusade ümber ja leinas oma poega pikka aega.
35 Kõik tema pojad ja tütred püüdsid teda lohutada, kuid ta oli lohutamatu ning ütles: „Ma lähen oma poega leinates hauda*!”+ Ja ta isa nuttis teda kaua taga.
36 Midjanlased aga müüsid Joosepi Egiptuses vaarao õukonnaametnikule, tema ihukaitsepealikule Pootifarile.+
