1. Moosese 45:1–28

  • Joosep teeb teatavaks, kes ta on (1–15)

  • Joosepi vennad naasevad Jaakobi juurde (16–28)

45  Siis ei suutnud Joosep end oma teenrite ees enam valitseda+ ja ta hüüdis: „Minge kõik ära!” Kui kõik olid lahkunud, andis ta oma vendadele teada, kes ta on.+  Ta puhkes valjusti nutma, nii et egiptlased seda kuulsid, ning sellest anti teada ka vaarao kojale.  Joosep ütles oma vendadele: „Mina olen Joosep. Kas mu isa elab veel?” Aga vennad ei suutnud talle midagi vastata, sest nad olid rabatud.  Joosep ütles neile: „Palun tulge mulle lähemale,” ja vennad astusid tema juurde. Siis ta lausus: „Mina olen teie vend Joosep, kelle te müüsite Egiptusse.+  Ärge tundke ärevust ja ärge tehke üksteisele etteheiteid, et te mu siia müüsite, sest elu säilitamiseks on Jumal mind teie eel siia saatnud.+  Praegu on maal teine nälja-aasta,+ aga tulemas on veel viis aastat, mil pole kündi ega lõikust.  Jumal saatis mind teie eel siia, et teil oleks järeltulijaid+ maa peal ning et teid võimsalt päästa ja elus hoida.  Seega pole mitte teie mind siia saatnud, vaid seda on teinud tõeline Jumal, et panna mind vaarao kõrgeimaks nõuandjaks*, kogu tema koja isandaks ja terve Egiptusemaa valitsejaks.+  Rutake nüüd mu isa juurde ja öelge talle: „Nii ütleb su poeg Joosep: „Jumal on pannud mind isandaks terve Egiptuse üle.+ Tule alla minu juurde! Ära viivita!+ 10  Sa võid elada Goosenimaal,+ minu lähedal, sina, su pojad, su pojapojad, su lambad, kitsed ja veised ning kõik, mis sul on. 11  Seal varustan ma sind toiduga, sest näljahäda kestab veel viis aastat.+ Muidu tabab vaesus sind, su peret ja kõike, mis sul on.”” 12  Teie ja mu vend Benjamin näete oma silmaga, et see olen tõesti mina, kes teiega räägib.+ 13  Jutustage mu isale kogu mu aust Egiptuses ja kõigest, mida te olete näinud. Kiirustage ning tooge mu isa siia!” 14  Siis langes ta oma vennale Benjaminile kaela ja puhkes nutma ning Benjamingi nuttis teda emmates.+ 15  Ta andis kõigile oma vendadele suud ja nuttis koos nendega, seejärel hakkasid ta vennad temaga rääkima. 16  Ka vaarao kotta jõudis uudis, et Joosepi vennad on tulnud. See oli vaarao ja tema teenrite silmis hea 17  ning vaarao lausus Joosepile: „Ütle oma vendadele: „Tehke nii: pange oma loomadele koorem selga ja minge Kaananimaale. 18  Võtke oma isa ja oma pered ning tulge siia minu juurde. Mina annan teile Egiptusemaa häid ande ja te saate süüa maa parimat saaki.”+ 19  Ütle neile minu käsul:+ „Tehke nii: võtke Egiptusemaalt vankrid+ oma laste ja naiste jaoks ning pange ka oma isa ühele neist ja tulge siia.+ 20  Ärge kurvastage oma vara pärast,+ sest parim kogu Egiptusemaal kuulub teile.”” 21  Iisraeli pojad tegidki nõnda ning Joosep andis neile vaarao korralduse kohaselt vankrid ja ka teemoona. 22  Ta andis igaühele neist uue rõiva, aga Benjaminile andis ta 300 seeklit* hõbedat ja viied rõivad.+ 23  Oma isale saatis ta kümme eeslit, kes kandsid Egiptuse häid ande, ja kümme emaeeslit, kes kandsid vilja, leiba ja muid toiduaineid, mida ta isa teekonnal vajas. 24  Ta saatis oma vennad teele ja ütles veel, et nad teel olles omavahel ei tülitseks.+ 25  Vennad lahkusid Egiptusest ning jõudsid viimaks Kaananimaale oma isa Jaakobi juurde. 26  Nad rääkisid talle, et Joosep on elus ja valitseb kogu Egiptusemaa üle.+ See aga ei liigutanud tema südant, sest ta ei uskunud neid.+ 27  Ent kui nad jutustasid talle kõigest, mis Joosep oli neile rääkinud, ja nende isa Jaakob nägi vankreid, mis Joosep oli tema äratoomiseks saatnud, virgus ta vaim. 28  Iisrael hüüatas: „Küllalt! Mu poeg Joosep on elus! Ma tahan minna ja teda näha, enne kui ma suren!”+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „vaaraole isaks”.
3,4 kg. (Vt lisa B14.)