1. Moosese 48:1–22
48 Mõne aja pärast öeldi Joosepile: „Su isa on nõrgaks jäänud.” Siis Joosep võttis endaga oma kaks poega, Manasse ja Efraimi,+
2 ning Jaakobile teatati: „Su poeg Joosep on tulnud sinu juurde.” Siis võttis Iisrael jõu kokku ja tõusis voodis istukile.
3 Jaakob ütles Joosepile:
„Kõikvõimas Jumal ilmutas end mulle Luusis Kaananimaal ja õnnistas mind.+
4 Ta ütles mulle: „Ma teen sind viljakaks ja rohkearvuliseks, ma teen sinust suure rahva+ ja annan selle maa püsivaks omandiks su järeltulijatele.”+
5 Need kaks poega, kes sündisid sulle Egiptusemaal, enne kui ma tulin sinu juurde Egiptusse, on minu omad.+ Efraim ja Manasse saavad minu omaks, just nagu on Ruuben ja Siimeongi.+
6 Kuid lapsed, kes sünnivad sulle pärast neid, saavad sinu omaks. Neid hakatakse nimetama nende vendade nimega nende pärandmaal.+
7 Kui ma tulin Paddanist, suri Raahel+ mu kõrval Kaananimaal, kui oli jäänud veel tükk maad Efratani,+ ja ma matsin ta Efrata ehk Petlemma+ tee äärde.”
8 Siis nägi Iisrael Joosepi poegi ja küsis: „Kes need on?”
9 Joosep vastas oma isale: „Need on mu pojad, kelle Jumal on mulle siin maal andnud.”+ Iisrael ütles: „Palun too nad minu juurde, et saaksin neid õnnistada.”+
10 Iisraeli silmad olid aga vanadusest viletsaks jäänud ja ta ei näinud enam. Joosep tõi nad Iisraeli juurde ning see suudles ja kallistas neid.
11 Iisrael ütles Joosepile: „Ma poleks iialgi arvanud, et saan veel su nägu näha,+ kuid Jumal on lasknud mul näha isegi su järeltulijaid.”
12 Seejärel viis Joosep nad Iisraeli põlvede eest ära ja kummardas silmili maha.
13 Nüüd võttis Joosep Efraimi+ oma paremale käele, Iisraelist vasakule poole, ja Manasse+ oma vasakule käele, Iisraelist paremale poole, ja tõi nad tema ette.
14 Ent Iisrael sirutas oma parema käe ja pani selle Efraimi pea peale, kuigi tema oli noorem, ja oma vasaku käe pani ta Manasse pea peale. Ta pani sihilikult oma käed niiviisi, kuigi Manasse oli esmasündinu.+
15 Siis ta õnnistas Joosepit ja ütles:+
„Tõeline Jumal, kelle ees käisid mu isad Aabraham ja Iisak,+tõeline Jumal, kes on mind karjasena hoidnud kogu mu elu kuni tänase päevani,+
16 ingel, kes on toonud mind välja kõigist õnnetustest,+ õnnistagu neid poisse!+
Hüütagu neid minu nimega ning mu isade Aabrahami ja Iisaki nimega,kasvagu nende arvukus maa peal!”+
17 Kui Joosep nägi, et ta isa hoiab oma paremat kätt Efraimi pea peal, ei meeldinud see talle, ja ta püüdis tõsta oma isa kätt Efraimi pea pealt Manasse pea peale.
18 Joosep ütles isale: „Mitte nii, mu isa, sest tema on esmasündinu.+ Pane oma parem käsi tema pea peale.”
19 Aga isa keeldus ja ütles: „Ma tean seda, mu poeg, ma tean. Ka tema saab rahvaks ja ka tema saab vägevaks. Kuid tema noorem vend saab temast vägevamaks+ ja tema järeltulijatest saavad lausa rahvad.”+
20 Ta õnnistas neid sel päeval+ ja ütles:
„Iisraellased mainigu sind, kui nad õnnistavad üksteist nende sõnadega:„Tehku Jumal sind Efraimi ja Manasse sarnaseks!””
Nii pani ta Efraimi Manassest ettepoole.
21 Seejärel ütles Iisrael Joosepile: „Ma suren peagi,+ kuid Jumal on teiega ja viib teid tagasi teie esiisade maale.+
22 Ma annan sinule ühe maaosa* rohkem kui su vendadele. Ma võtsin selle emorlaste käest oma mõõga ja vibuga.”
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „mäenõlva”.
