1. Saamueli 14:1–52
14 Ühel päeval ütles Sauli poeg Joonatan+ oma abilisele, kes kandis ta relvi: „Tule, lähme vilistite valvesalga juurde, mis on seal teisel pool.” Aga oma isale ta sellest ei rääkinud.
2 Saul peatus sel ajal Gibea+ lähedal Migronis ühe granaatõunapuu all ning temaga oli umbes 600 meest.+
3 (Õlarüüd+ kandis Ahija, kes oli Siilos+ teeninud Jehoova preestri Eeli+ poja Piinehase+ poja Iikabodi+ venna Ahituubi+ poeg.) Aga rahvas ei teadnud, et Joonatan oli lahkunud.
4 Kummalgi pool kuru, mida Joonatan kavatses vilistite valvesalga juurde minnes ületada, oli teravatipuline kaljurüngas: ühe nimi oli Booses ja teise nimi Senne.
5 Üks kaljurüngas kõrgus sambana Mikmase pool põhjas ja teine Geba+ pool lõunas.
6 Joonatan ütles oma relvakandjale: „Lähme nende ümberlõikamata meeste+ valvesalga juurde! Ehk Jehoova aitab meid, sest miski ei takista Jehooval meid päästa kas paljude või vähestega.”+
7 Relvakandja vastas: „Tee, nagu su süda sunnib! Mine, kuhu sa soovid, ja ma järgnen sulle, kuhu tahes sa lähed.”
8 Seepeale Joonatan ütles: „Lähme siis nende meeste juurde ja näitame end neile.
9 Kui nad ütlevad meile: „Seiske paigal, kuni me tuleme teie juurde!”, siis jääme paigale ega lähe üles nende juurde.
10 Aga kui nad ütlevad: „Tulge aga üles!”, siis läheme üles, kuna see on meile märgiks, et Jehoova annab nad meie kätte.”+
11 Kui nad siis vilistite valvesalga vaatevälja ilmusid, ütlesid vilistid: „Näe, heebrealased tulevad oma peiduurgastest välja!”+
12 Seejärel hüüdsid valvesalga mehed Joonatanile ja tema relvakandjale: „Tulge aga üles meie juurde, küll me siis teid õpetame!”+ Otsekohe ütles Joonatan oma relvakandjale: „Järgne mulle, sest Jehoova annab nad Iisraeli kätte!”+
13 Joonatan roniski käte ja jalgade abil üles ning ta relvakandja tema järel. Siis asus Joonatan vilisteid maha lööma ja tema relvakandja tappis neid tema taga.
14 Selle esimese tapluse käigus lõid Joonatan ja ta relvakandja maha umbes 20 meest poole adramaa* pikkusel maa-alal.
15 Kogu laagrit ja kõiki valvesalga mehi haaras kabuhirm ning isegi rüüstesalga+ mehed vabisesid. Toimus maavärin ja Jumal pani kõigi südamesse õudustunde.
16 Siis märkasid Sauli vahimehed Benjamini Gibeas,+ et laagris valitseb kaos.+
17 Saul ütles rahvale, kes oli koos temaga: „Lugege kõik üle ja vaadake, kes on meie seast ära läinud!” Kõik loetigi üle ning tuli välja, et puudu olid Joonatan ja tema relvakandja.
18 Siis ütles Saul Ahijale:+ „Too Jumala laegas siia!” (Sest sel ajal oli Jumala laegas iisraellaste juures.)
19 Sel ajal kui Saul preestriga rääkis, läks möll vilistite laagris aina suuremaks ning Saul ütles preestrile: „Oota!”
20 Saul ja kogu rahvas, kes oli koos temaga, läksid lahingupaika ning nägid, et vilistid on pööranud oma mõõgad üksteise vastu ja valitseb tohutu segadus.
21 Ka need heebrealased, kes olid varem vilistite poole üle läinud ja olid nende laagris, liitusid nüüd iisraellastega, kes olid koos Sauli ja Joonataniga.
22 Need Iisraeli mehed, kes olid peidus+ Efraimi mägismaal, kuulsid vilistite pagemisest ning hakkasid neid samuti tapluses taga ajama.
23 Nõnda päästis Jehoova sel päeval+ Iisraeli ning sõjatander ulatus Beet-Aavenini.+
24 Aga Iisraeli mehed olid sel päeval kurnatud, sest Saul oli rahvast vannutanud: „Neetud olgu mees, kes sööb enne õhtut, enne kui ma olen oma vaenlastele kätte maksnud!” Ja mitte keegi rahva seast ei söönud midagi.+
25 Kogu see rahvas jõudis metsa, kus oli palju mett.
26 Nad nägid, et mett lausa voolab, kuid keegi ei pistnud kätt suhu, sest rahvas oli vande pärast hirmul.
27 Aga Joonatan polnud kuulnud, et tema isa oli rahvast vannutanud.+ Seega sirutas ta kepiotsa välja ja torkas selle meekärje sisse. Kui ta tõmbas oma käe tagasi ja pani suu juurde, lõid ta silmad särama.
28 Seepeale ütles üks meestest: „Su isa keelas meid rangelt: „Neetud olgu mees, kes täna sööb!”+ Seepärast ongi rahvas nii väsinud.”
29 Kuid Joonatan ütles: „Mu isa on tõmmanud maale häda kaela! Vaadake ometi, kuidas mu silmad säravad, sest ma maitsesin veidike mett!
30 Kui rahvas oleks täna söönud+ oma vaenlastelt võetud saaki, oleksime veelgi rohkem vilisteid tapnud!”
31 Sel päeval olid nad tapnud vilisteid Mikmasest kuni Ajjalonini+ ja mehed olid rampväsinud.
32 Nad sööstsid ahnelt saagi kallale ning võtsid lambaid, veiseid ja vasikaid, tapsid neid maa peal ning sõid liha koos verega.+
33 Siis teatati Saulile: „Rahvas teeb pattu Jehoova vastu, süües liha koos verega!”+ Tema vastas: „Te olete olnud truudusetud! Veeretage minu juurde kohe üks suur kivi!”
34 Saul ütles: „Minge rahva sekka ja öelge neile, et igaüks tooks oma pulli ja lamba siia ning tapaks ja sööks need selles paigas ega teeks pattu Jehoova vastu, süües liha koos verega.”+ Igaüks tõigi sel ööl oma pulli sinna ning tappis seal.
35 Ja Saul ehitas Jehoovale altari.+ See oli esimene altar, mille ta Jehoovale ehitas.
36 Hiljem Saul ütles: „Lähme ja järgneme öösel vilistitele ning riisume neid kuni koiduvalgeni. Mitte ükski neist ärgu jäägu ellu!” Talle vastati: „Tee nii, nagu on sinu silmis hea!” Aga preester ütles: „Pöördugem siin Jumala poole!”+
37 Saul küsis Jumala käest: „Kas ma peaksin vilisteid taga ajama?+ Kas sa annad nad Iisraeli kätte?” Aga Jumal ei vastanud talle sel päeval.
38 Siis Saul ütles: „Tulge siia, kõik rahva juhid! Uurige välja, kes on süüdi selles patus, mis täna tehti.
39 Nii tõesti, kui elab Iisraeli vabastaja Jehoova — kui see oleks ka mu poeg Joonatan, peab ta surema!” Kuid ükski rahva seast ei vastanud talle.
40 Siis ütles Saul kogu Iisraelile: „Teie seiske ühele poole ning mina ja mu poeg Joonatan seisame teisele poole.” Rahvas vastas Saulile: „Tee nii, nagu on sinu silmis hea!”
41 Saul ütles Jehoovale: „Iisraeli Jumal, vasta tummimi+ kaudu!” ning valik langes Joonatanile ja Saulile, mitte rahvale.
42 Siis ütles Saul: „Heitke liisku+ minu ja mu poja Joonatani vahel,” ning valik langes Joonatanile.
43 Saul ütles Joonatanile: „Räägi, mis sa oled teinud.” Joonatan vastas: „Ma vaid maitsesin kepi otsast natuke mett.+ Eks ma pean siis surema.”
44 Saul ütles seepeale: „Jumal tehku minuga ükskõik mida, kui sa ei sure, Joonatan!”+
45 Kuid rahvas ütles Saulile: „Kas Joonatan peab tõesti surema — tema, kes on toonud Iisraelile selle suure võidu!?+ See on mõeldamatu! Nii tõesti, kui Jehoova elab, ei tohi juuksekarvagi tema peast langeda, sest ta tegi seda kõike koos Jumalaga!”+ Nõnda päästis rahvas Joonatani surmast.
46 Saul lõpetas vilistite tagaajamise ja need läksid oma maale.
47 Saul kindlustas oma kuningavõimu Iisraeli üle ning ta sõdis kõigi ümberkaudsete vaenlastega: moabiitide,+ ammonlaste,+ edomlaste,+ Sooba+ kuningate ja vilistitega.+ Kuhu tahes ta läks, seal ta lõi neid.
48 Ta võitles vapralt ja võitis amalekid+ ning päästis Iisraeli rüüstajate käest.
49 Sauli pojad olid Joonatan, Jisvi ja Malkisuua.+ Samuti oli tal kaks tütart, vanema nimi oli Meerab+ ja noorema nimi Miikal.+
50 Sauli naise nimi oli Ahinoam, ta oli Ahimaatsi tütar. Sauli väepealik oli Abner,+ Neeri poeg, Sauli onu.
51 Sauli isa oli Kiis.+ Abneri isa oli Neer,+ Abieli poeg.
52 Kogu Sauli eluaja käis äge sõda vilistitega.+ Kui Saul nägi mõnd tugevat ja vaprat meest, värbas ta selle enda teenistusse.+
Allmärkused
^ Adramaa on maa-ala, mille pullirakend jõudis päevaga ära künda (0,4 hektarit maad, mille ühe külje pikkus ruudukujulise maalapi puhul oleks umbes 60 meetrit).
