1. Saamueli 24:1–22
24 Kui Saul oli vilistite tagaajamise lõpetanud, teatati talle: „Taavet on Een-Gedi kõrbes.”+
2 Siis võttis Saul kogu Iisraelist 3000 parimat meest ning läks Taavetit ja ta mehi otsima kaljukitsede kaljudelt.
3 Saul jõudis kivist lambataradeni tee ääres, kus oli ka üks koobas. Ta läks sinna asjale, aga koopa tagumises osas istus Taavet oma meestega.+
4 Taaveti mehed õhutasid teda: „See on päev, mille kohta Jehoova on sulle öelnud: „Ma annan su vaenlase sinu kätte!+ Talita temaga, nagu sa heaks arvad!”” Siis Taavet tõusis ja lõikas vargsi ära tüki Sauli kuuehõlmast.
5 Aga pärast tundis Taavet süümepiinu,+ et ta oli Sauli kuuehõlmast tüki ära lõiganud.
6 Ta ütles oma meestele: „Jehoova pärast on mõeldamatu, et teeksin midagi sellist Jehoova võitule ja tõstaksin käe oma isanda vastu! Ta on ju Jehoova võitu!”+
7 Nende sõnadega hoidis Taavet oma mehi tagasi* ega lubanud neil Sauli rünnata. Ja Saul läks koopast välja oma teed.
8 Seejärel läks ka Taavet koopast välja ja hüüdis Saulile järele: „Mu isand kuningas!”+ Saul vaatas tagasi ning Taavet kummardas ja heitis silmili maha.
9 Taavet ütles Saulile: „Miks sa kuulad inimesi, kes räägivad, et Taavet tahab sulle kurja teha?+
10 Täna on su silmad näinud, kuidas Jehoova andis su koopas minu kätte. Mind õhutati sind tapma,+ kuid ma halastasin su peale ja ütlesin: „Ma ei tõsta kätt oma isanda vastu, sest ta on Jehoova võitu!”+
11 Vaata, mu isa, minu käes on tükk su kuuehõlmast. Ma lõikasin selle su kuue küljest, kuid ma ei tapnud sind. Näed nüüd, ma ei soovi sulle kurja ega mässa su vastu. Ma pole su vastu patustanud,+ kuigi sa püüad mu hinge.+
12 Jehoova mõistku sinu ja minu vahel kohut!+ Maksku Jehoova sulle minu eest kätte,+ kuid minu käsi ei tõuse su vastu!+
13 Vanasõna ütleb: „Kurja teevad kurjad”, kuid minu käsi sind ei puutu!
14 Keda on Iisraeli kuningas tulnud taga ajama? Keda sa küll jälitad? Surnud koera! Üht kirpu!+
15 Jehoova olgu kohtumõistja, tema mõistku kohut sinu ja minu vahel! Tema näeb ja lahendab mu kohtuasja,+ ta mõistab mind õigeks ja päästab mind sinu käest.”
16 Kui Taavet oli rääkimise lõpetanud, küsis Saul: „Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?”+ ja puhkes valjult nutma.
17 Saul ütles Taavetile: „Sina oled minust õigem, sest sina oled teinud mulle head, aga mina olen tasunud sulle halvaga.+
18 Täna sa rääkisid, kuidas sa mulle head tegid: Jehoova andis mind sinu kätte, aga sa ei tapnud mind.+
19 Sest kui keegi leiab oma vaenlase, kas ta siis saadab selle rahuga ära? Jehoova tasub sulle heaga+ selle eest, mis sa täna mulle tegid.
20 Ma tean, et sina saad tõesti kuningaks+ ja et Iisraeli kuningriik püsib kindlalt sinu käes.
21 Vannu nüüd mulle Jehoova nimel,+ et sa ei hävita mu järeltulijaid ega kustuta mu nime mu isakojast.”+
22 Taavet vanduski Saulile ja pärast seda läks Saul tagasi koju.+ Aga Taavet ja ta mehed läksid üles kindlusse.+
Allmärkused
^ Teine võimalik tähendus: „saatis Taavet oma mehed laiali”.
